TARVILINE TARKUS | Kas ja kuidas on üldse võimalik majandada metsa, kus asub lendorava elupaik?
Eesti tuntuim lendorava uurija Uudo Timm soovitab: „Lendorava elupaiga metsas on oluline säilitada temale olulised komponendid: pesapuud, milleks on enamasti üle 65 aasta vanused õõnsustega haavad ja neid ümbritsevad kuused, mis võimaldavad varjuda looduslike vaenlaste eest. Lisaks tuleb vältida elupaikade killustumist lagedate aladega, sealhulgas lageraietega.
Kuna meie metsade liigiline ja vanuseline struktuur on mosaiikne, siis paiknevad lendoravale olulised metsaosad samuti ebaühtlaselt. Sellise metsa majandamisel on kõige sobivamaks raieviisiks tavapärase lageraie asemel valikraie ja häilraie, säilitades elupaigas püsiva metsa.
Sidususe säilitamine
Eraldistel, kus haaba ei kasva, on võimalik ka väiksemapinnalised lageraied, mis ei kujune lendoravatele liikumisel ületamatuks takistuseks. Kaitstavatel aladel sõltub metsa majandamine kaitsevööndist. Piiranguvööndi metsade kaitse-eesmärgiks on eelkõige liikumisteede säilitamine erinevate leiukohtade vahel. Seega selle metsa majandamisel tuleb jälgida, et vähemalt 15 meetri kõrguse metsa sidusus säiliks.
Sihtkaitse vööndite puhul lähtutakse lendorava elupaiga kujundamise vajadustest, et tagada lendoravatele sobivad elutingimused pikas ajaskaalas. Ehk siis esmatähtis on seal tagada püsivalt lendoravatele vajalike pesapuude olemasolu ja uuenemine. Selleks vajalikke raieid kavandatakse kujunduskavadega. Kujunduskavade koostamist on alustatud LIFE projekti „Lendorav“ raames.”
Ministeerium selgitab
Milline on maaomanikele mõeldud kompensatsioon, kui nende maalt leitakse lendorava pesitsuspaik? Nii küsis Maaleht keskkonnaministeeriumist.
Selgitab keskkonnaministeeriumi looduskaitse nõunik Hanno Zingel:
„Sihtkaitsevööndis on metsatoetus 110 eurot hektari kohta aastas.Maamaksuvabastus või soodustus vastavalt piirangutele.Omanikul on võimalik maa müüa riigile turuhinnaga, protsessi pikkus umbes üks aasta.”