Hiiumaa võimalikku marutaudijuhtumit enam uurida ei saa, sest rebasekorjus kadus
Eilne Hiiu Elu kirjutas, kuidas loodusfotograaf Ivar-Martin Voolaid nägi läinud laupäeval Hiiumaal Valipe külas rebast, kelle suu vahutas, kes käitus veidralt ja inimest ähvardavalt.
“Pildistasin looma ja tema tegevust, kui järsku tuli rebane hoogsalt mulle peale, veidi urisedes ja ähvardades,” rääkis Voolaid Hiiu Elule.
Kui Voolaid kodus pilte töötles, märkas ta, et ühel fotol rebase suu vahutab. Ta leidis veebist teabe, et see viitab marutaudile. Päev hiljem leidis ta samast paigast rebase surnukeha, mida nokkisid varesed.
Kütt: kahtlen väga
Pühalepa jahtkonna vanem Hillar Lõppe ütles täna Maalehele, et pole veel selle juhtumi kohta täpsemat teavet saanud, aga ta ei usu, et tegu oli marutaudis rebasega.
“Kahtlen väga, kas oli marutaudis. Loodetavasti korjati korjus ära ja viidi ekspertiisi,” lausus ta.
Veterinaar- ja toiduameti Hiiumaa keskuse juhtivspetsialist Jüri Lauter ütles, et rebase korjust neile ekspertiisi ei toodud, sest seda ei saanudki enam teha.
“Järgmisel päeval käidi kohapeal otsimas, aga enam ei olnud seal midagi. Loodus tegi vahepeal oma töö,” nentis ta.
Lauteri sõnul ei oleks ka rebase korjuse leiukohast proovide võtmisest abi, sest marutaudi proovi võetakse looma ajust. Seda enam teha ei saanud.
Vahutav suu pole veel kinnitus
Lauter nentis ka, et vahutava suuga rebane ei pruugi üldsegi tähendada seda, et uluk põdes marutaudi.
“Kunagi oli aeg, kui aastas oli 60-70 marutaudi juhtumit ja siis oli vahutav suu väga haruldane sümptom,” meenutas ta.
Kütt Hillar Lõppe ei mäletanud, millal viimati Hiiumaal mõni marutaudis uluk oleks leitud.
“See oli nii ammu, et mina küll ei mäleta enam. Olen 40 aastat jahimees olnud,” ütles ta. “Marutaud peaks tervest Eestist kadunud olema.”
Eesti kuulutati marutaudivabaks riigiks 3. aprillil 2013. Sellele vaatamata külvatakse aeg-ajalt väikelennukist vaktsiini. Peamiselt vaktsineeritakse ulukeid Venemaaga piirneval alal.
Veterinaar- ja toiduameti Hiiumaa keskuse juhtisspetsialist Jüri Lauter ütles, et marutaudi kahtlusega leide on Hiiumaal mõnikord olnud, aga need pole kunagi kinnitust leidnud.
“Ikka tuleb mõni rebane või kährik õue peale või kustub kuskil ära. Võib ju öelda, et kadunud inimpelgus on marutaudi tunnus, aga need kahtlused pole kunagi kinnitust leidnud,” rääkis ta.
Lauter lisas, et haiguse levikut Eestis ei saa täiesti välistada, sest inimesed liiguvad maailmas ringi ja võivad nakkuse kuskilt kaasa tuua. “Valvel võiks ikka olla, aga resümee võiks inimestele olla see, et tuleb rahulikult võtta, oma koerad ja kassid iga kahe aasta tagant ära vaktsineerida ning surnud metsloomi ei maksa kätega torkida,” lausus ta.
Marutaud on loomade ja inimeste ägedakujuline närvisüsteemi kahjustav viirushaigus, mis lõpeb alati surmaga. Marutaudikahtlasest loomast tuleb koheselt teavitada loomaarsti.
Hoolimata sellest, et Eesti on viimased kuus aastat olnud marutaudivaba riik, paikneme me marutaudist oluliselt ohustatud piirkonnas. Seetõttu on kõigi kasside ja koerte marutaudivastane vaktsineerimine endiselt kohustuslik.
Looma omanik peab tagama, et temale kuuluvad lemmikloomad oleksid regulaarselt marutaudi vastu vaktsineeritud. Vaktsineerimiste vahe ei tohi sõltuvalt kasutatavast vaktsiinist olla pikem kui kaks aastat.
