Miks peaks jahikoeri vaktsineerima?
EJSi tegevjuhi Tõnis Kortsu sõnul algas jahimeestel jahikoerte teema aasta, kirjutab Seltsi koduleht.
„Sellel aastal pöörame jahikoertega seotud teemadele erilist tähelepanu,“ ütles Korts.
„Jahikoerte haiguste, kahjustamise ning hukkumise küsimustega tegelemine on ühed 2020. aasta prioriteedid,“ lisas ta.
Detsembri lõpus leiti Harku järve äärest krampides rebane. Analüüsi tulemusel selgus, et rebane oli haigestunud koerte katku, mis on detsembrikuus võtnud vähemalt kolme koera elu. Kuna hoolimata intensiivsest ravist puudus rebasel lootus tervenemisele, pandi ta veterinaaride otsuse alusel magama.
Veterinaar- ja Toiduamet tuletab meelde, et väga oluline on oma jahikoeri ja lemmikloomi korrapäraselt vaktsineerida, et nad oleksid haiguste eest kaitstud. Kokkupuude haigust põdeva loomaga võib ohustada lemmiklooma elu.
Jahimeestel tuleb jahil käies hoolsalt järgida bioohutusreeglite täitmist, seda nii enda rõivastuse, jalanõude kui ka transpordivahendi osas. Soovitav on pesta ja desinfitseerida käed, vahetada jahilt tulles riided ja jalanõud, pesta ja desinfitseerida transpordivahend jm jahil kasutatud vahendid.
Kõik jahikoerad peaksid kindlasti olema regulaarselt vaktsineeritud ohtlike nakkushaiguste (marutaud, leptospiroos, parvoviirus ja koerte katk) vastu. Loomadelt inimestele üle kanduvate haiguste vältimiseks on soovitav vältida kokkupuudet vahetult jahilt tulnud koertega.
VTA paneb jahimeestele südamele, et lisaks marutaudile on mõttekas lemmikloomal lasta regulaarselt läbi viia ka teiste, neid enim ohustada võivate haiguste vastu vaktsineerimine (nt koerte katk, nakkav hepatiit ja parvoviirus).
Koerte katk on väga nakkuslik viirushaigus, mida iseloomustub palavik, hingamisteede ja seedetrakti põletik, silmapõletik, kopsupõletik, nahalööve ja närvinähud. Koerte katkuviirusesse nakatuvad paljud koerlased, kärplased ja pesukarulased. Haigusele on eriti vastuvõtlikud nende loomaliikide kutsikad ja noorloomad, täiskasvanud haigestuvad harvemini.
Nakkusallikaks on haiged loomad, kes eritavad tekitajat juba peiteajal ning ka peale haiguse läbipõdemist. Viirus eritub organismist ninanõre, pisarate, väljahingatava õhu, uriini ja roojaga. Viirus võib edasi kanduda ka saastunud esemete, riiete, söödaga. Haiguse peiteaeg on 3‒7 päeva või kauem.
