Professor Lauri Mälksoo: Eesti–Vene piirileppe jõustamine ei kahjustaks Tartu rahulepingu kehtivust

"Mida Eesti tahab ei seisnegi nii palju Tartu rahulepingus, vaid meie riikliku järjepidevuse tunnustamises. Venemaa omakorda eitab seda. Mõlemad riigid hoiavad kinni oma narratiivist," leiab Tartu Ülikooli rahvusvahelise õiguse professsor Lauri Mälksoo.

Argo Ideon

Tartu ülikooli rahvusvahelise õiguse professor Lauri Mälksoo sõnab, et teatud osa Tartu rahu lepingust on praeguseks vananenud.

Sven Arbet

Tartu rahulepingu allakirjutamisest Eesti ja Venemaa vahel saab 2. veebruaril sada aastat. Kas rahvusvahelise õiguse seisukohast on tegu kehtiva või ainult ajaloolise tähendusega lepinguga?

Vastus küsimusele võiks olla, et selle üle käib praegu vaidlus.

See on kahepoolne leping, millega sada aastat tagasi eraldus üks riik teisest. Nüüd, sajand hiljem, ütleb üks riik, et tema silmis see leping enam ei kehti. Eesti aga ütleb, et ühel või teisel kujul lepingu tähendus jätkub. Mitte ainult ajaloolise dokumendina, vaid kas või läbi järjepidevuse argumendi – see riik, mis toona eraldus, on seesama tänane Eesti Vabariik.

Edasi lugemiseks:

1.99 Üksikartikkel ühe kliki mobiilimaksega

Oled juba tellija?

Mis on Delfi Kogupakett?

Kommenteeri Loe kommentaare (32)