Pedagoogi ja lapsevanema arvamus: kaasav haridus viib suurema koolivägivallani

„Käitumishälbega mehehakatised lõhkusid esemeid, kägistasid tunni ajal teisi, ründasid õpetajat ja õpilasi – käte, jalgade, isegi kääridega,” kirjeldab õpetaja olukorda klassis, mis püüab lõimida tavaõpilasi ja vaimse erivajadusega lapsi.

Kaasava hariduse malakat on saanud tunda mu enda tütar, kes käib esimeses klassis. Kaks poissi on seal nii kontrollimatud, et kannatama peab ka kogu ülejäänud klass. 

Varasemalt oli olukord veel hullem, sest vägivallatsejaid oli neli. Käitumishälbega mehehakatised lõhkusid esemeid, kägistasid tunni ajal teisi, ründasid õpetajat ja õpilasi – käte, jalgade, isegi kääridega. 

Peale pikka ristiretke suutis üks lapsevanem juristi abiga saata kaks poissi mujale õppima, tavaklassist ära. Kuid alles jäänud kaks kontrollimatut jätkavad samaga. 

Karjumine ja ropendamine on väiksed probleemid võrreldes teiste tundi segavate tegevustega. Juustest tirimine, küünistamine, peksmine käte ja jalgadega, kägistamine, teravate esemetega loopimine – kõik see jätkub.

Tuletan meelde, et tegu on esimese klassiga. 

Viimase „Suud puhtaks” saate teemaks oli „Kaasav haridus” ja vaimse erivajadusega laste kaasamine tavaklassidesse. Paraku pühiti olulisemad saates kõlanud küsimused vaiba alla või anti neile mittemidagiütlevad ümmargused vastused. 

Olles nii pedagoog kui lapsevanem, elan igapäevaselt hariduselu keskel. Ütlen selgelt välja: kaasava hariduse idee ei toimi.

Artikli autor on lapsevanem ja pedagoog. Artikkel on kirjutatud mõlema positsioonist. Autori soovil ei avalda me tema nime ega täpset töökohta.