Lauri Vahtre: hea soldati ja kurja eesti küüditaja müüdist veelkord

Pole kahtlust, et sellised üksiklood vastavad tõele. Kuid nendest üldistava müüdi loomine teenib vasakliberalistliku ideoloogia huve, et naeruvääristada rahvustundeid, leiab ajaloolane Lauri Vahtre.

Küüditamistega seoses kerkib ikka ja jälle pinnale mõni lugu, mis räägib sellest, kuidas lihtne vene sõdur näitas üles suuremat inimlikkust kui eestlasest küüditaja, sageli sama küla inimene. 
Nii juhtus ka tänavu Maalehes, kus taasavaldati 2014. aastast pärit artikkel „Omad eestlased viskasid nutva imiku küüdimasina kastist lumme“.

Kõigepealt esitagem endale lihtne küsimus: kui eestlase lemmiktoit oleks tõesti teine eestlane, kui eestlase lemmiktegevus oleks naabrite peale kaebamine ja imikute mõrvamine, siis miks seda kõike ei juhtunud tol ajalooperioodil, mil eestlased ennast ise valitsesid? See tähendab 1920-30ndatel aastatel? Ega ole juhtunud nüüdki, uuel iseseisvusajal?

Vastus on ilmne: need inimesed - kes kahtlemata on meiegi rahva hulgas täiesti olemas - ei ole enamuses.