Riigikogu võttis vastu seadusemuudatused, millega hooldusperede toetus suureneb kaks korda ja puudega lapse toetust laiendatakse ka harvikhaigusega lastele.

Edaspidi muutub minimaalne summa, millega kohalik omavalitsus on kohustatud toetama hooldusperet ühe lapse hooldamisel. Hooldusperele makstava toetuse või tasu miinimum on edaspidi pool töötasu alammäärast lapse kohta.

Iga omavalitsus saab otsustada hooldusperede toetamise ka suuremas summas, arvestades pere täiendavaid vajadusi lapse perre tuleku järgselt. Samuti on võimalik hoolduspere vanemat jätkuvalt toetada kas toetuse või tasu maksmisega.

Täiendavalt kaetakse ka edaspidi hooldusperele hooldusel oleva lapse isiklikud kulud vastavalt vajadusele, kuid vähemalt seaduses sätestatud miinimumi ulatuses, keskmiselt 240 eurot ühes kuus. Seadusemuudatus jõustub tänavu 1. juulil.

Lapse sünni saab registreerida e-rahvastikuregistris

Lapsevanemad saavad nüüd registreerida lapse sünni e-teenusena uues portaalis rahvastikuregister.ee. Teenus on kättesaadav kõikidele vanematele, varem said e-teenusena sündi registreerida vaid abielus vanemad.

Puukentsefaliidi vastu saab vaktsineerida ka eriolukorras

Seoses puukide aktiveerumisega otsustas terviseamet taastada võimaluse end perearsti juures puukentsefaliidi vastu vaktsineerida. Kevadiste ilmade saabudes hakkavad inimesed tavaliselt rohkem aega veetma looduses, mis tõstab ka puukentsefaliiti nakatumise ohtu.

Perearstid vaktsineerivad puukentsefaliidi vastu oma nimistusse kuuluvaid inimesi. Kes vajab vaktsiini esimest või teist doosi, saab perearsti poole pöördudes vaktsiini esimesel võimalusel. Vaktsiini kolmanda ja järgnevate dooside saamist võib edasi lükata perearstide plaanilise vastuvõtu ja haiglate vaktsineerimiskabinettide töö taastumiseni.

Täielik puukentsefaliidi vastane vaktsineerimine koosneb kolmest süstist. Kaks esimest tehakse 1–3kuulise vaheajaga, kolmas kuni aasta hiljem.