Õigesti valitud toode, pritsimise ajastamine ja kulunorm määravad fungitsiididest saadava kasumlikkuse

Fungitsiididega on võimalik kindlustada põldude maksimaalne saagipotentsiaal, kui õigeid otsuseid tehes suudetakse kogu kasvuperioodil taimede tervist ja tugevust hoida. Selleks aga, et kasutada ära fungitsiidide maksimaalset toimet ja kaitsta oma taimi haiguste rünnaku eest pika aja jooksul, tuleb olla väga täpne tootevalikul, kasutamise ajastamisel ja pritsitava kulunormi arvestamisel.

Fungitsiidil ja fungitsiidil on märkimisväärselt erinev võimekus. See tähendab, et enne, kui otsustatakse fungitsiidi osta ja/või kasutada, tuleb olla kindel, et valitud tõrjevahend on konkreetsele kultuurile ja eriti sordile muret tekitava taimehaiguse tõrjel tõepoolest tõhus. Vaatamata sellele, et tänapäevased fungitsiidid on pea kõik mitmetoimeainelised ja tõrjespektris olevate haiguste nimistu on pikk, on siiski igal fungitsiidil tugevaimad ja pisut nõrgemad küljed.

Kõige aluseks on põlluseire, mille käigus tuleb tuvastada juba silmaga nähtavaid kahjustusi tekitanud haigused. Haigustekitajad on üksteisele konkurendid, kes võitlevad taimeosadel ruumi ja ressursside pärast. Tuvastatud haigustele tugeva mõjuga fungitsiidi valikul on eesmärk tõrjuda ja pidurdada kõigi leitud haiguste edasine levik. Tõrjudes edukalt ainult ühe haiguse ja jättes teise tõrje väheseks, saab viimane agressiivsust juurde ja kahjustuse ulatus suureneb.

Oluline on ilmaolude jälgimine olevikus ja lähitulevikuks, kuid vähem tähtsad pole umbes kahe eelneva nädala ilmaolud. Taimehaiguste leviku, arengu ja ulatuse põldudel määrab peaasjalikult ilm, seega õiget pritsimisaega on tegelikult võimalik ette ennustada. Niiskus ja 15–20-kraadine temperatuur on enamiku taimehaiguste puhul soodustavad tingimused, kusjuures piisava niiskuse saavutamiseks ei ole ilmtingimata vajalik vihm, piisav võib olla öine ja varahommikune kaste ja udu, kõrge õhuniiskus ning ööpäeva temperatuuride suur amplituud. Kuivus ja kuumus üldjuhul pärsivad haiguskahjustajate levikut, kuid ei saa loota, et taimede haigustesse nakatumine täielikult ära jääb. Niipea kui saabuvad haiguse jaoks soodsad tingimused, suureneb taimehaiguse levikuala kiiresti. Nakatumine toimub nähtamatult, järgneb taimehaiguse peiteperiood, mis olenevalt haigusest võib olla keskeltläbi 2–3 nädalat. Jälgides ilmaolusid ja arvestades haiguste peiteperioode, on võimalik fungitsiide kasutada veel enne, kui haigus on jõudnud taimi olulisel määral nõrgestada. Laik taimelehel või kahjustunud kude ei ole haiguse algus, see on juba tagajärg, mis näitab, et taimed on nakatunud juba mõnda aega tagasi. Alati on võimalik saavutada haigustõrjega palju parem ja kasumlikum tulemus, kui pritsitakse pigem ennetavalt, mitte olukorras, kus haigust on tarvis juba pidurdada.

Fungitsiidide toimeained on erineva mehhanismiga – need on kaitsva ja raviva mõjuga. Kaitsev ehk teisisõnu ennetav mõju ilmneb siis, kui fungitsiid on taimedele pritsitud enne patogeeni saabumist või arenemist. Fungitsiid toimib kaitsva barjäärina ja hoiab ära nakkuse tekkimise, mistõttu haigus ei ole võimeline taime nõrgestama ja taim ei pea kulutama ressursse haigusega võitlemiseks. Ravivat mõju tuleb mõista pigem peatava mõjuna, sest kui taimelehele on juba ilmunud silmanähtavad haiguslaigud, siis raviva mõjuga fungitsiidiga ei ole võimalik kahjustunud kudet enam täielikult terveks ravida. Raviv mõju ilmneb siis, kui aktiivne fungitsiid peatab pärast esimeste haigustunnuste ilmnemist patogeeni varajase kasvu taimekoes ja pidurdab haiguse edasist levikut tervetesse taimeosadesse.

Fungitsiidide efektiivsuse saavutamisel on kõige määravam pritsitav kulunorm. Kõigil fungitsiididel on registreeritud kasutamiseks sobilik kulunormivahemik ja toote kasutusjuhendil on välja toodud vastava kulunormiga saavutatav tõrjeefektiivsus ning fungitsiidi aktiivse toimimise periood. Soovitatud kulunom tuleneb otseselt fungitsiidis sisalduvate toimeainete kogustest, mis on vajalikud edukaks taimehaigustega võitlemiseks. Toote etiketil välja toodud info on saadud regioonis läbi viidud põldkatsetega. Katsetega on tõestatud, et kulunormi vähendamine ei anna kindlasti soovitud tulemust ja toote etiketil lubatud tõrjeefektiivsust. Kulunormi vähendamine võib alguses tunduda kulude kokkuhoiuna, kuid tegelikkuses oleks lõpptulemus kehv, lühiajalise toimega ja kindlasti ei saavutataks kõikide taimehaiguste täielikku tõrjet.