Käisin selle idee välja 16. aprillil Vikerraadio “Vikerhommikus” Maalehe sisu tutvustades ja kordusena Maalehe veebis ning see on saanud vastukajaks kümneid fotosid. Aga ootame endiselt lisa!
Kasvuhoonegalerii
Pildista ja postita

Ootame teie fotosid ning lugusid kasvuhoonest ja selles kasvatatust aadressile rein.sikk@maaleht.ee.

“Aianduskrunte ja seal asuvaid kasvuhooneid võis nõukogude aja lõpuks olla Eestis 100 000 kanti, lisaks kuulus kasvuhoone ka individuaalelamute ja maa-asulates ka kortermajade kõrvale rajatud aiamaade tüüpatribuutikasse,” märgib Maalehe ettevõtmist toetav arhitektuuriajaloolane Triin Ojari, Eesti Arhitektuurimuuseumi direktor. “Tuhandetes eri variantides üle maa kerkinud kasvuhooned, aiapidaja väikesed paradiisid, esindavad nõukogudeaegse arhitektuuri üht osa, mis ilmselt on peatselt alatiseks kadumas ja seetõttu jäädvustamist väärt.”

Eesti Maaelumuuseumide hariduskuraator Piret Hion meenutab, et kasvuhoonete massilisele ehitamisele alates 1960ndatest aitas kaasa keemiatööstuse areng – kile oli kättesaadavam kui klaas. “Enamikul kasvuhoonetel oli vundament, leidus nutikaid iseleiutatud kütmis-, kastmis- ja õhutussüsteeme. Nii olid rajatised pererahva uhkuseks, mida näidati oma külalistelegi. Kasvuhooned aitasid kaasa värskete köögiviljade puuduse leevendamisele ja andsid lisa rahakotile, sageli müüdi oma toodangut turgudel,” räägib ta.

Üle poole sajandi kasvuhoonete ehitamise ja kasutamise kogemust on väärikas pagas, millest palju õppida.Maaelumuuseumide hariduskuraator Piret Hion

“Üle poole sajandi kasvuhoonete ehitamise ja kasutamise kogemust on väärikas pagas, millest on igal algajal aiapidajal palju õppida,” lausub Hion. Ka praegu aitab kodune kasvuhoone rikastada toidulauda kohaliku ja kemikaalivaba söögipoolisega ning annab huvitavat ühistegevust kõigile pereliikmetele.

Loodame tõeliselt kauneid ja nupukaid kasvuhoonearhitektuuri näiteid varsti oma lugejatega jagada!