Maalehe ajakirjaniku ja suure saunaentusiasti Rein Siku kirjutatud raamat aitab meenutada aegumatuid teadmisi, kuidas valmistada väekas saunaviht ja valida kerisekivid. Loomulikult otsib ta vastust ka igavestele küsimustele, milline on leiliruumi parim temperatuur ning kui kaua ja kuidas kerist kütta.
Leidub ka tänapäevastes spaades tarvilisi nippe, kuidas kahekümnest eri saunast viimast võtta või mis valguse, lõhnade ja helidega saunaskäiku täiustada.
Lisaks ka ökotarkusi: mida valmistada Eesti sauna pühast kolmainsusest ehk kasest, meest ja piparmündist? Kuidas aitavad kadakas, tamm, nõges ja pihlakas saunatamise eriliseks muuta? Millised seebid on saunas sobivaimad? Mida peale seebi veel ihu peale määrida, mida hoopis sisse võtta?
Kõiki kirjas olevaid nippe on juba ligi 60 aastat edukate inimkatsetega testitud saunanduse väsimatu edendaja ja saunatamisest kirjutaja Rein Siku peal.
Siinkohal avaldame raamatust paar kasulikku nippi, kuidas tagumikku kuumal saunalaval kaitsta ning mil moel aitab saunaviht lava eluiga pikendada.
Kes poleks kuumale saunalavale istudes tagumikku kõrvetanud! Murest pääsemiseks on mitu võimalust. Esimene ja lihtsaim on isikliku tagumikualuse soetamine. Neid on saada nii puust kui ka vineerist, ka peaaegu ühekordseid plastist, mida aga soovitada ei julge.
Ägedamatel saunalistel võivad olemas olla pepualused vaibakesed, näiteks heinapallinöörist heegeldatud. Uuema aja trendina saab tagumiku all kasutada kasvuhoone ehitamisest üle jäänud kihtplasti ehk polükarbonaati. Ettevaatust aga teravate servadega!
Lükka rabarberileht tagumiku alla
Kõige ökomad pepualuse variandid on sugulastaimede rabarberi ja takja lehed. Kui takjalehe kohta pole muud olulist kuulda, kui et sobib tagumiku alla panna küll, siis rabarberiga seostatakse lausa imelisi omadusi.
Naised väidavad, et rabarberis olevad ained suutvat tselluliiti hävitada. Viimase toime tarvis soovitatakse osa sauna tarvis korjatud rabarberilehti purustada, nendest möks valmistada ja seda leilitamise ajal enese peale määrida, et samal ajal lehe peal istudes taime väest täielisel kombel osa saada. Igatahes rabarberilehed, mis tavaliselt on talumajapidamises ainult tülinaks jalus, leiavad saunas sellel kombel tarvilise tarvituse.
Aga vähe sellest! Kui kasutusele võtta ka rabarberivarred, saab midagi veel erilisemat kokku segada, teavad naised. Seega, peotäis varsi ja lehti kannmikserisse, juurde võib segule mett või meresoola lisada ja seejärel tuleb väekas mögin leiliruumis paksult ihule ajada. Hiljem joo peale näiteks rabarberimorssi!
Säilita lava kasega viheldes
Iga vastse sauna ja saunalava omanik on raske valiku ees. Kas säilitada sauna lumivalge ja säravana, et mitte öelda neitsilikuna? Või siis lasta asjadel omasoodu minna, arvestades, et iga viht ja iga mögin, mille sa saunalavale kaasa haarad, määrib lava ja seinu, nii et lõpuks on saunalava ja leiliruum n-ö tavalist, pruunikashalli värvi.
Kes vihtlemisest kui lava määrivast protseduurist hoidub, peab paraku arvestama ka ühe ebameeldivusega. Nimelt võib vihta mitte maitsta saanud lava püsida oluliselt vähem aega kasutamiskõlblikuna kui tavaline, kus kogu aeg vihtlemas käiakse.
Asi on nimelt selles, et sauna kliima on lausa loodud puidu hävitamiseks: soe ja niiske, mädanikel ja seentel on lust kasvada-kosuda. Ja hoidku taevas veel majavammist!
Siin tulevadki mängu vihad, ja just nimelt kasevihad, looduslikud antiseptikud ehk tõhusad vahendid hoonete puitosade kaitsmiseks mädanemise eest. Pealegi, erinevalt igasugustest spetsiaalselt sauna jaoks mõeldud saunaõlidest ja muudest puhastusvahenditest ei vaja kasevihad eriti investeerimist ja saun ei vaja nendega eraldi töötlemist. Lihtsalt hau vihta ja anna pihta, nagu vanarahvas juba sajandeid teinud. On kindel, et vihtade, vihalehtede ja vihaleotusveega kokku puutuv leiliruum säilib ka järeltulevatele põlvedele.