Targu Talita käsiraamat aitab valmistada toitu maitsvamalt
Järgmisel nädalal jõuab koos Maalehega nii Selveri, Konsumi ja Maksimarketi poodides kui ka Ekspress Meedia e-poes müügile Targu Talita sarja eelviimane, üheksateistkümnes raamat “Koduköögi nipiraamat”.
Tuntud kokaraamatute autor ja toidublogija Tuuli Mathisen jagab soovitusi, kuidas oleks toiduvalmistamine koduses köögis mugav, ohutu ja meeldiv ning tulemus maitsev. Milline on koduse salatikastme kuldvalem ja kas sool ikka tõmbab lihast mahlad välja? Mil viisil keeta riisi või toortatart nii, et säiliks võimalikult palju kasulikku? Kuidas säilib brokoli erkroheline värvus ka pärast kuumtöötlemist?
Avaldame käsiraamatust katkendi, kus Tuuli Mathisen soovitab nippe suppide valmistamiseks.
Tükeldatud toiduainetest supid
Tükeldatud koostisosadega suppe saab valmistada köögiviljadest, tangainetest, kaunviljadest, makaronidest või nuudlitest. Tükeldamisel võiks lähtuda sellest, et kõik koostisosad peaksid olema enam-vähem ühesuuruseks tükeldatud ning toiduained tuleks lisada keevasse suppi vastavalt nende pehmeks keemise ajale.
Köögiviljad, makaronid ja nuudlid lisatakse toorena, odrakruup võiks olla enne kas leotatud või keedetud, sest selle keemisaeg on väga pikk.
NIPP! Supile lisatav porgand hauta õliga läbi. Nii saad supile ilusa kuldse värvuse ning peale selle muutub porgandis sisalduv beetakaroteen kehale paremini kättesaadavaks.
NIPP! Kui soovid suppi paksendada, lisa supile kas veega segatud või rasvaines läbi praetud jahu. Viimasel juhul sega esmalt jahu vähese koguse supileemega vedelamaks ja lisa siis supile.
Püreesupid
Püreesuppe võib valmistada köögiviljadest, tangainetest, kaunviljadest, lihast, juustust, koorest vm koostisainetest.
Püreesuppide valmistamisel tuleks koostisosad puljongis, piimas või koores pehmeks keeta ja siis kogu supp püreestada. Selleks sobib hästi saumikser, aga püreestada võib ka kannmikseris, köögikombainis, hakklihamasinaga või läbi sõela ajades.
Püreesuppe võib paksendada jahuga, saia või leivaga, munakollasega, aga väga heaks paksendajaks on püreesupile lisatud kartul. Kreemisust lisa supile koore, või, toorjuustu, kookospiima või -koorega.
NIPP! Kui tahad eriti siidist suppi, püreesta esmalt supp ja suru see siis läbi sõela.
NIPP! Püreesupile võib tekstuuri lisamiseks puistata krutoone, röstitud seemneid või pähkleid või krõbedaks röstitud peekonit.
Külmad supid
Suvel on asendamatud külmad supid, mida saab teha puljongist, kaljast, keefirist, hapupiimast, petist või köögiviljamahlast. Külmades suppides kasutatakse kas keedetud või tooreid koostisaineid. Külmad supid võivad olla kas tükeldatud koostisainetest või püreesupid.
NIPP! Külmas supis saad edukalt ära kasutada eelmisest päevast järele jäänud toidu: keedetud kartulid, liha, keedetud muna vms.
Klimbid ja frikadellid
Suppide klassikuteks on klimbisupp ja frikadellisupp. Siin on kirja pandud klimpide ja frikadellide põhiretseptid, mida sobib kasutada erineva koostisega suppide valmistamisel.
Klimbid
Klimbid sobivad kana-, piima-, aga ka muude suppide sisse lisamiseks. Tänu klimpidele muutub supp toitvamaks.
• 1 muna, lahtiklopituna
• 30 g võid, sulatatuna
• veidi soola
• 1 dl piima
• 2 dl jahu
Sega kausis lahti muna, lisa sulatatud või ja pisut soola. Sega juurde piim ja siis jahu. Sega kõik ühtlaseks ja jäta veidikeseks seisma, et jahu paisuks. Vormi tainast lusikaga paraja suurusega klimbid (võid selleks kasutada kaht teelusikat), libista keevasse puljongisse või piima sisse ja keeda, kuni klimbid pinnale tõusevad.
Frikadellid
Klassikalise maitsestusega frikadellid on parimad isetehtuna.
• 250 g hakkliha
• 1 muna
• 1 sl vett
• 1 sl võid
• 1 sibul, hakituna
• soola ja pipart
Sega hakkliha lahtiklopitud muna ja veega. Hauta sibul võis klaasjaks ja lisa hakklihamassile. Maitsesta soola ja pipraga ning klopi hästi läbi. Veereta märgade käte vahel massist paraja suurusega pallikesed ja keeda neid puljongis või supis mõni minut.
