Kirgede torm taevalikus Õnnekülas

Kolmandat korda Eesti teatris lavale jõudnud Peet Vallaku novell “Epp Pillarpardi Punjaba potitehas”*, seekord pealkirjaga “Tema taevaliku Õnneküla potitehas”, on täiesti omanäoline õnnestumine.

Katrin Valkna, potitehase perenaine, tantsib oma tegelase lisaks noore naise kirele ka targaks ja ratsionaalseks. Just see, et ühes naises saab olla mitu naist, tuli mu jaoks tema mängust välja – see elutarkuse peegeldus tegi osatäitja ja tema tegelase elusaks. Nii elusaks, et kaks meest on teatud hetkedel tema pärast valmis teineteist tapma. Laval välguvad potiketrade loomingulisust märkiva kõrval nii püss kui puss.