Eesti eri paikade elurajoonides hakkab silma, et enamik sealsete inimeste kodusid on tuleohutust silmas pidades elule ja tervisele ohtlikud.

Kõigepealt tõstaksin esile puuduvad tuletõkkeuksed. Ja kui need ka on olemas, siis ei vasta suitsutiheduse nõuetele. Tuletõkkeukse puudumine seab kahtluse alla hoone tuletõkkesektsioonide eraldatuse ning soodustab tule levimist sektsioonide vahel. Tuletõkkeuks kaitseb inimest trepikojas leviva mürgise suitsu ning tule eest.

Isegi kui suures osas korteritest on suitsuandurid olemas, ei ole paljudel juhtudel neid perioodiliselt kontrollitud ning sellisel juhul pole neist vajadusel mingit kasu.

Suitsuanduri olemasolu on aga juba aastaid kohustuslik! Automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemiga (ATS) hoonetes on süsteem pahatihti hooldamata ning puuduvad ka kehtivad hoolduslepingud. ATSi hoolduslepingu olemasolu eest vastutab korteriühistu.

Korterelamute köökides puuduvad köögikubu ja korterite vahel vertikaalselt jooksva kommunikatsioonišahti vahel tuletõkkeklapid – see lubab tulekahju korral tule levimist korterist korterisse sisuliselt minutitega.

Tuletõkkeklappide paigaldamine on korteriomaniku kohustus.

Samuti oleme näinud olukordi, kus kommunikatsioonišahti on näiteks paigaldatud veeboiler. Tihti puudub kanalisatsioonitorudel ka tuletõkkemansett, mis kuumuse toimel ruumi isoleerib. Ka see on korteriomaniku vastutus.

Alatihti on siseviimistluses raha kokkuhoiu eesmärgil kasutatud ühekordset valget kipsplaati, mis annab korteri tulepüsivusajaks heal juhul 15 minutit – see ei ole kaugeltki piisav, et tagada oma perekonnaliikmete turvalisus. Ühtlasi ei täida see 60 minuti tulepüsivusaja reeglit, mida näevad ette tuleohutusnõuded.

Korterites puudub hädavajalik (küll mitte kohustuslik) tulekustuti. Samas ei tea me kunagi, millal tulekahju puhkeda võib. Nõuded küttekolletele näevad ette, et korsten peab olema kahest küljest vaadeldav, paraku on need paljudel juhtudel peidetud kipsplaatide taha. Samuti puuduvad puhastusluugid, mis sageli on asjatundmatu pottsepa töö praak.

Ülal loetletud puudused on peamised, mille likvideerimine oleks iga koduomaniku kohustus.