Autoarvustus: ootamatult käbe C3

Muidugi võib tänavuses värskuses Citroën C3 puhul põse käele toetada ja pikemalt ilu mõiste üle mõtlema jääda. Turundajad kahtlematult kasutavad selle hetke ära ja rõhutavad uue auto "ainukordset värvivalikut", "97-t väliste elementide kombinatsiooni", "kolme erinevat siseviimistluse lahendust" ja "uut velgede valikut".

Mitte kohe alguses

Aga mõttekam on süütevõti pilusse lükata, seda traditsioonilisel viisil pöörata ning siis maanteele tormata. Sõna "tormata" tundub siin päris õigena, sest ehkki Kaspar Sepp on C 3 soovitanud ka vanavanematele, tundub see 1,2-liitrise bensiinimootori ja kolme silindriga auto mulle mõnes mõttes tõesti tormakas. Linnas tuleb ta oma ülesandega hästi toime ning kui te satute Tallinn-Tartu maanteele, kus kuival ja valgel on nüüd lubatud sõidukiirus lõiguti 120 km tunnis, siis kord juba hoo kogununa ta pikalt mõtlema ei jää.

Ei oskagi öelda, millest minu ja auto vahel selline äge side tekkis – võib-olla ka seetõttu, et ta oli startides küllalt häälekas ning ei lubanud kõrvadel täie kindlusega väita, milline näit spidomeetril on. Aga tõsi on see, et mitmeid kordi leidsin seieri "90 km tunnis tsoonis" näitavat pigem saja ligi. Vabandan siinkohal kaasliiklejate ees mõne ülekilomeetri eest ja kinnitan, et nii, nagu seieri väikest vallatust märkasin, ka pidurit vajutasin.

Bensiini, kui arvestada juurde ka tõsiasi, et proovisõidu ajal oli lubatud ka rohkem kui 90 km/h, läks kindlalt üle viie, ajuti ka kuue liitri 100 km kohta. Aga kes liitri, pooleteise või isegi kahe kokkuhoiust huvitub, saab osta diiselmootoriga variandi.

Odav – ja mitte nii

Üsna millimeetri pealt neli meetrit pikk C3 mahub edukalt otsa ringi pöörama ka sügavate kraavide kaevamisega kitsamaks kooritud teel. Ka abistas manöövrit selge pildiga tagurduskaamera. Veel üllatas mind veel see, et uuenenud C3 varustuses on tulede automaatvahetus. Nii kujunes öine tagasitee Viljandist pigem lõbusaks meelelahutuseks kui üle mõistuse tihedaks tulede ümberlülitamiseks. Meelelahutuse lahutamatu osa, raadio, andis ka oma tubli panuse, ehkki eelistas salongis pigem mõnusalt mütsuvaid diskorütme kui klassika kõrgeid helisid.

Siia väike selgitus, miks auto varustusest on siin kõneldud pisut nagu imestava tooniga. Nimelt saab Citroën C3 odava hinna eest ka tänapäeva mõistes – 10 eurot alla 13 000. Aga võimsam mootor ning parem varustus tõstavad hoobilt hinda mitme tuhande võrra ning diiselmootor veel omajagu. Nii jõuamegi juba nn soodushinnani, mis on 19 390 eurot. Ning selle eest peabki saama juba üht-teist, mis varem liigitati luksuse kilda. Näiteks 12 juhiabi.

Hoopis teine iste

Citroën C 3 salongis oli mitmeid auto ajaloost vägagi tuttavaid, tõeliselt sitröönlikke elemente. Ukse kinni tõmbamise link, üht-teist veel. Eriti üllatav on muidugi iste, mis otsekui osake diivanist. Siinkohal võin öelda küll istme nime, Citroën Advanced Comfort, aga ei suuda usutaval määral kirjeldada tema pakutavat elamust. Küll võin väita, et vahe on selge kohe, kui istuma prantsatate.

Pakiruum, mille luuk meeleoluka tininaga sulgub, on piisavalt ruumikas, et kahekesi pikemale teekonnale asuda. Ning kuigi C3 tundubki väljast rohkem kahe sõitja auto, on ka neljakesi täiesti võimalik sel sujuva loomuga sõiduriistal hoopis mujale põrutada.