Mõlemad eksperdid nentisid, et pühade-eel on pöördumised nende poole sagenenud. “Inimesed muretsevad, et mis nendest jõuludest saab ning küsitakse, kuidas saada hakkama, kui oma pereliikmeid ja lähedasi külastada ei saa,” rääkis Maikalu.

Oidermaa tõi välja, et on inimesi, kes näevad jõulude keerulistes oludes tähistamisest hoopis kergendust. “Mõne jaoks on jõuluperiood hirmus stressirohke, tuleb palju kinke hankida, käia perekondlikel üritustel - inimestel on mõlemat pidi tundmusi.”

Distantsõppe ajal tegutsevad koolipsühholoogid edasi

Maikalu rääkis, kuidas järsku taasalanud kaugõpe oli detsembris lastele-vanematele lihtsam, kui kevadel. Samuti osati tegutseda targemalt haridusvaldkonnas üldiselt - nähti, et hariduslike erivajadustega lapsed vajavad rohkem tuge ning neid ei saadetud koju arvuti ette materjale õppima.

Koolid näevad täna, et kolmandikule õppuritest distantsõpe sobib ning meeldib, mistõttu püütakse leida viise, kuidas selle elemente ka tulevikus senisest enam õppetöös rakendada. Nii sobib ka osadele lastele Maikalu praktika järgi paremini koolipsühholoogi nõustamine arvuti kaudu. Olgu see siis videokõne või vestlusakna abil.

Ta julgustas perekondi koolipsühholoogi juurde pöörduma. “Kui ikka on tunda, et stress - olgu see siis koolist või töölt - mõjutab igapäevategemisi ning toob esile negatiivseid mõtteid, tasub kellegagi seda arutada.”

Vaimse tervise kriis jääb veel aastateks

Vaktsiiniuudiste tuules tundub, et koroonakriis võib olla juba varsti seljatatud. Siiski võivad olla viirusel pika vinnaga mõjud. “Me näeme, et stress võib koguneda ning vallanduda alles aastate pärast. Seetõttu oleks nüüd vaja riigil ja kohalikel omavalitsustel kokku panna üks korralik plaan, kuidas nende küsimustega tegeleda ning neid probleeme ennetada. Siin on hästi oluline varajane märkamine, et me saaksime inimesi õigel ajal aidata,” rääkis Oidermaa.

Stressi märgid - unepuudus ja sassis suhted

Nii Maikalu kui ka Oidermaa tõid välja, et pühade ajal vaimse tervise hoidmiseks ning heaks enesetundeks tasub kõigepealt täita oma põhivajadused. See tähendab mitmekülgset ja regulaarset toitumist, piisavat und ning füüsilist tegevust. Kui trenni minna ei saa, soovitavad eksperdid leida tunnikene jalutuskäiguks. Samamoodi oluline on suhtlemine lähedastega. Kui kokku pole võimalik saada, tuleks helistada ja kirjutada.

Abi peaks inimene otsima siis, kui teda saadavad negatiivsed mõtted ning lähedastega on suhted stressi tõttu sassi läinud. Eksperdid andsid ka nõuande, kuidas vältida sotsiaalmeedias trotslikku sajatamist - enne iga kirjakese teele saatmist tasuks lugeda kolmekümneni ja järgi mõelda, kas see sõnum ikkagi annab midagi juurde. “Peaksime rohkem tooma juurde lahkust ning märkamist,” lõpetas Oidermaa.

Kuula täpsemalt juba saatest!