Pakane jõuab öösel Eesti kohale. Kesk-Eestis kuni -27 kraadi, Tallinnas ja Tartus hommikul -24

Tallinnas on homme hommikul kella 8 ja 9 vahel külma -24 kraadi. Siis tõuseb kuni -15kraadini, kuid õhtuks langeb taas -18 ja -16 vahele, näitab ilmateenistuse asukohapõhine prognoos.

Sarnane ilm tuleb homme ka Tartus, kuid seal langeb õhtul temperatuur enne keskööd veel tagasi -23 juurde.

Ööl vastu homset liigub nimelt kõrgrõhuala ühes arktilise pakasega Eesti kohale. Tuul rahuneb, laialdaselt on selget taevast ja ilm on pakaseline. Õhutemperatuur langeb öösel -22..-28°C-ni, päeval tõuseb -12..-18°C-ni, üksnes saarte rannikul on pisut kõrgem.

Reedel laieneb Skandinaaviasse madalrõhkkonna serv ja selle survel taandub kõrgrõhuala Venemaa kohale, aga ulatub servaga ikka üle Balti riikide. Ilm püsib sajuta. Lõuna- ja kagutuul tasapisi tugevneb. Õhutemperatuur on öösel Eesti lääneservas -12 kuni -18, mandri sisealadel -20 kuni -25°C, ida pool võib paar kraadi madalamalegi langeda, päeval -11..-16, saartel ja läänerannikul pisut üle -10°C.

Vaata lähemalt, kui palju külma tuleb homme hommikul sinu kodukandis.

Siinkohal on paslik anda ka nõu, kuidas kuidas krõbedaks pakaseks valmistuda, et veetorud jäässe ei läheks, kuidas auto käima saada ja miks mitte üle kütta.

Veetoru külmumine on eriti halb metallist toru puhul - vesi külmudes paisub ja surub toru lõhki. Plasttoru on elastsem ja reeglina külmumine toru lõhki külmumist ei põhjusta, on varasemaltki Küll on aga külmumisele tundlikumad plastiktorude jätkumuhvid, põlved ja muud ühenduselemendid.

Üheks levinumaks abinõuks veetoru külmumise vastu on veekraani tilkuma või nirisema jätmine, sest kui vesi liigub, ei külmu see torustikes. Veetorustikes oleva vee soojus on ca +5 kraadi C. Kuid see on äärmuslik abinõu ja tuleks kasutada siiski mõistlikkuse piires.

Vali õige soojustus

Päästeamet annab nõu, et torustiku külmumise vältimiseks on üheks meetmeks ka lisaisolatsioon. Selleks tuleb kasutada õigeid, pinnasesse paigaldamiseks ettenähtud materjale, mis ei märgu ega ime endasse niiskust. Valede materjalide kasutamine ainult suurendab külmumisohtu.

Savi-, muda- ja peenmoreenpinnasesse keltsa tsooni ehitatud torustike isolatsiooniks kasutatakse horisontaalset isolatsiooni - toru peale asetatakse plaat-isolatsioonimaterjal, on varasemaltki Maalehe veergudel nõu andnud Kose Vesi OÜ juht Margus Proos.

Mittekülmuva liiva-, kruusa- ja jämeda moreenpinnase korral on otstarbekas kasutada kumerat, torude seinu katvat U-kujulist tarindit, mis võimaldab efektiivselt torudest eralduvat soojust kasutada.

Kindel küttekaabel

Klassikaliseks veetoru külmumise kohaks on veetoru maja sisend. Kui õuealas paigaldatakse torud üldjuhul nõutud sügavusele, siis veetorusisend tuleb tihti majja sisse ainult 50-70 cm sügavuselt. Seal tekibki külmasild ja vesi torus külmub.

Sellise vea parandamiseks on kõige lihtsam variant kasutada küttekaablit. Kasutada võib nii toru pinnapealse kinnitusega kaablit kui ka toru sisse pandavat. Kaabli paigaldusel tuleb lähtuda kaabli tootja poolt ett e antud nõuetest.

Elektrienergia kokkuhoiu mõttes on otstarbekas kasutada n-ö isereguleeruvat kaablit, millel küte lülitub sisse automaatselt külmumispiiri lähedasel temperatuuril. Kuid võib ka kasutada küttekaabli sissevälja lülitamiseks elektroonilist termostaati koos anduriga.

Kui aga torud peaksidki jäässe minema, on nende üles sulatamiseks kõige ohutum kasutada soojakaableid või järelevalve all olevat soojapuhurit. Külmunud plastmassveetoru on võimalik sulatada ka aurugeneraatori ning teiste kütteallikatega, aga ka sooja ning külma veega, kui on olemas alternatiivne veeallikas.

Kasutatakse ka varianti, kus lükatakse veetoru jätkust sisse kuumavee survepesuri voolik. Kindlasti peab sel juhul vooliku enne torusse lükkamist desinfitseerima, et joogivee torustikku ei pääseks mikroobid ja bakterid.

"Mitte mingil juhul ei tohi torusid sulatada lahtise leegiga, näiteks leeklambiga," pani päästeameti ennetustöö osakonna juht Viktor Saaremets südamele. Kui oma jõust jääb külmunud torude sulatamisel väheks, tuleb kutsuda professionaalne abi.

Ülekütmine on eluohtlik!

Selleks, et kodu saaks ohutult soojaks, tuleb järgida ohutu kütmise põhitõdesid, hoiatab päästeamet.

„Külma ilmaga tahetakse kütta kodu korraga võimalikult soojaks. Arvestada tuleb aga sellega, et ülisuur koormus võib mõjuda küttekoldele hävitavalt ja sooja kodu asemel võib hoogsa kütmise tulemus olla hoopis tulekahju. Seega tasub külmal ajal kütta ahju korraga vähem, aga mitu korda,“ rääkis Päästeameti ennetustöö osakonna juht Viktor Saaremets. „Meeles tuleb pidada, et kahe kütmise vahele peaks jääma vähemalt 8 tundi. Siis jõuab ahi piisavalt jahtuda ja uuesti kütmine on ohutu.“

Meeldetuletus, kuidas külmal ajal tuleohutult käituda:

• Hoidu ülekütmisest
• Külmad ilmad sunnivad ahjusid, pliite ja kaminaid rohkem kütma. Kütmisel soovitame järgida põhimõtet - korraga vähem, aga sagedamini. Ahju, pliidi ja kamina läheduses ei tohi olla kergesti süttivaid esemeid. Hoolega peab jälgima, et siibrit ei suletaks liiga vara. Kui lisasoojuse saamiseks on vaja kasutada elektrilisi radiaatoreid või soojapuhureid, tuleb seda teha mõistlikult, et elektrisüsteemi mitte üle koormata. Soojapuhureid ja radiaatoreid ei tohi riideesemetega kinni katta.
• Ära sulge siibrit liiga vara
• Vingugaas on lõhnatu ja värvitu, kuid ülimürgine. Ahjusiibri võib sulgeda alles siis, kui söed enam ei hõõgu. Pärast ahjuukse sulgemist kulub selleks umbes 20 minutit.
• Hoidu toas suitsetamisest
• Külma ilma korral veedavad inimesed rohkem aega toas. Päästeamet paneb südamele, et suitsetamine rõdul ja toas on eluohtlik.
• Hoidu lahtise tule kasutamisest torude sulatamisel
• Korralikult soojustamata torude jäätumine on külmade saabudes sage probleem. Torustike külmumise vältimiseks tuleb torud katta lisaisolatsiooniga. Mingil juhul ei tohi jäätunud torusid sulatada lahtise tulega, näiteks leeklambiga. Jäätunud torude sulatamiseks soovitame kasutada soojakaableid või järelevalve all olevat soojapuhurit.
• Kontrolli suitsuanduri korrasolekut
• Elusid päästab ainult töökorras suitsuandur! Testi, kas sinu kodus olev suitsuandur töötab. Vajadusel vaheta patarei ja pühi andurilt tolm.
• Aita oma nõrgemaid kaaselanikke
• Hoolitse vanemaealiste lähedaste ning naabrite eest. Uuri, kas nad on tuleohutusele mõtelnud ning aita vajadusel suitsuanduri kontrollil, selle patarei vahetamisel või ohutul kütmisel.

Hoolitseda tuleb selle eest, et ahju, pliidi ja kamina läheduses ei oleks mööblit, vaipu, küttepuid, pappkarpe ja muid kergesti süttivaid esemeid. Hoolega peab jälgima, et siibrit ei suletaks liiga vara. „Kõige ohutum siibri sulgemise aeg on siis, kui söed enam ei hõõgu. Pärast ahjuukse sulgemist kulub selleks umbes 20 minutit,“ selgitas Saaremets.

Kui lisasoojuse saamiseks on vaja kasutada elektrilisi radiaatoreid, soojapuhureid ja soojuskiirgureid, tuleb seda teha mõistlikult, et elektrisüsteemi mitte üle koormata. Soojapuhureid, radiaatoreid ja soojuskiirgureid ei tohi riideesemete ega ka teiste süttivate materjalidega kinni katta.

Külmade ilmadega võib probleemiks osutuda ka korralikult soojustamata torude jäätumine. Ka sel puhul ei tohi unustada ohutusreegleid. „Torustiku külmumise vältimiseks tasub veetorud katta lisaisolatsiooniga. Mingil juhul ei tohi jäätunud torusid sulatada lahtise tulega, näiteks leeklambiga,“ pani Viktor Saaremets kõigile südamele. Jäätunud torude sulatamiseks on kõige ohutum kasutada soojakaableid või järelevalve all olevat soojapuhurit. Kui oma jõust jääb külmunud torude sulatamisel väheks, tuleb kutsuda professionaalne abi.

Koos õigete kütmisvõtete järgimisega tasub üle kontrollida kodus olevad suitsu- ja vingugaasiandurid ning veenduda, et seadmed on töökorras. Lisaks oma kodu tuleohutuse kontrollimisele tasub veenduda ka selles, et lähedaste kodud on tuleohutud. Samuti ei tohi unustada tavapäraselt õues elavaid lemmikloomi – käreda pakase eest tasub nad tuppa sooja lasta.

Kuidas auto külmaga käima saada?

1. Rakenda käsipidur, et takistada auto veeremist käivitamise ajal ja pärast seda.

2. Lülita välja kõik voolutarbivad seadmed (puhur, klaasisoojendused, stereo, tuled jms). See on vajalik selleks, et tagada maksimaalne võimalik käivitusvool ning vähendada aku koormust.

3. Manuaalkäigukastiga auto puhul vajuta sidur täiesti põhja, käigukang lükka neutraali peale (nn vabakäik). Automaatkäigukasti olemasolul lülita kang asendisse “Park” ja vajuta piduripedaali.

4. Gaasipedaali vajutamata keera süüde sisse, oota umbes viis sekundit (kütusepump hakkab tööle, diisli puhul eelsüüteküünlad) ja käivita nüüd starter. Kui mootor ei lähe käima, siis jätka käivitamist maksimaalselt 15 sekundi jooksul. Enne kui uuele katsele lähed, oota vähemalt 10 sekundit, et starter jahtuks ja aku uuesti voolu koguks.

5. Kui mootor ei käivitu 15sekundilise käivitustsükli jooksul või hakkab tööle ja jääb kohe seisma, siis vajuta gaasipedaal pooleldi alla ning proovi uuesti starterit. Kohe kui mootor käivitub, lase gaasipedaal lahti.

6. Kui mootori käivitumine endiselt ei õnnestunud, siis toimi nii: vajuta gaasipedaal täielikult põhja ja proovi käivitada (gaasi kogu aeg all hoides). Antud toiming on vajalik selleks, et eemaldada üleliigne sisselaskekollektorisse ja silindritesse kogunenud küttesegu. Starterit ei tohi korraga üle 15 sekundi töös hoida! Kui mootor ei käivitu, korda sammu viis.

7. Pärast mootori edukat tööle hakkamist tõsta jalg gaasipedaalilt, et vältida veel külma mootori kõrgete pööreteni viimist (väga ohtlik). Külm mootor töötab alguses kõrgematel pöörel, see on normaalne.

Nipid ja hoiatused: Investeeri spetsiaalsetesse mootoriploki ja salongi eelsoojendusseadmetesse, et hommikuti probleemideta sõitu alustada. Loe oma auto kasutusjuhendit mootori käivitamise külmades oludes kohta. Süüte sisselülitamisel oota enne käivitamist 3-5 sekundit, alles siis käivita. Vanemate autode puhul võib abi olla, kui lülitada süüde 2-3 korda viis sekundiks sisse. Antud õpetus kehtib ainult sissepritsega mootorite korral. Kui mootori pöörded tõusevad maksimumini ja gaasipedaali vabastamine ei aita, seiska kohe mootor.