30 aastat jäätmemajanduse valdkonnas tegutsenud Peeter Eek tõdeb, et kuigi arvud paberil on korras, vajavad mitmed valdkonnad prügimajanduses tähelepanu.
Liigiti kogutud jäätmete aruandlus on hall ja kontrollimatu ala, nendib jäätmekäitluse ekspert Peeter Eek. Arvudele pumbatakse õhku juurde ning pakendiorganisatsioonid loovad paljuski endale ise reegleid, sest keegi väljastpoolt neid ei kehtesta.
Kui vaadelda riigipoolseid otsuseid, mis valdkonda suunama peaksid, siis mul on kurb näha, et viimastest aastatest ei olegi otsuseid. Väljastpoolt ei saa keegi enam täpselt aru, kes keskkonnaministeeriumis jäätmeteemaga üldse tegeleb.
Nelja aasta jooksul pärast jäätmeosakonna kaotamist ei ole jäätme- ega pakendiseaduses tehtud ühtegi põhimõttelist muudatust, mis liigiti kogumist ja ringlussevõttu mingilgi moel muudaks.
Samas kõik ju teavad, et just olmejäätmete, sh pakendijäätmete ringlussevõtuga on meil väga tõsiseid probleeme.
Arvud läksid küll hüppeliselt paremaks. Mis selle taga on?
Aastaks 2020 pidi 50% olmejäätmetest Eestis olema võetud ringlusse. Keskkonnaministeeriumis leiti kaval trikk võtta kasutusele senisest erinev metoodika, mille kohaselt see näitaja muutuski meil 50%-ks.
Kõik asjaosalised teavad, et seda trikki ei saa kasutada kauem kui aastani 2025, mil tuleb arvutada ringlussevõtu sihtarv kogu olmejäätmete teket arvestades.
