Vaata siit, millest Maalehe värskes numbris veel juttu!

Maaleheni on jõudnud üha enam väiteid, et inimeste liigiti sorteeritud pakendid ei jõua mitte uuesti ringlusse, vaid põletatakse suures osas lihtsalt ära. Iru koostootmisjaamas nähti, kuidas isegi suur traadist poekäru ahju sõidab.

Otsustasime panna oma kodus sorteeritud pakenditele külge jälgimisseadmed, et näha, kuhu need pakendikonteineritest edasi jõuavad.

“Viiakse Irusse, kallatakse prügilas mäkke või siis jäävad teadmata ajaks kuhugi kuhja seisma,” ennustas jäätmevaldkonnas tegutsev ettevõtja. Tema ise ei sorteeri midagi.

Aga inimesed ju loputavad pakendeid ning viivad neid ära ka siis, kui konteiner on kaugel, uskudes siiralt, et keegi teeb neist fliise ja aialippe. Kas see on siis asjatu?

Anname omaltpoolt täiendust värskele Eesti Ekspressi skandaalsele prügipettuste loole ja näitame, mis juhtus, kui panime jälitusseadmetega varustatud pakendid konteineritesse.

Kasutasime ketšupipudeleid, sest need on nn kõva plast, mida saab erinevalt näiteks vahtplastist ka päriselt ümber töötada ja uuesti ringlusse saata.

VIDEO | Kas pakendijäätmed rändavad otse ahju? Uurime järele!

Kuidas see võimalik on?

Üks jälgimisseadmega pudel läks pakendikonteinerisse Viimsis, teine Tartus. Tartu konteineri eest vastutab OÜ Eesti Pakendiringlus, kelle käes on 46% pakendikorjamise turust. Viimsi konteineri eest vastutab MTÜ Eesti Taaskasutusorganisatsioon, kes on turuosalt teine 28%ga.