Ivan Sergejev : Ida-Virulased hakkavad tajuma, et rohepööre ei ole millegi “kinnipanek”, vaid ulatusliku uuenemise võimalus

Üleminek põlevkivimajanduselt uuele majandusele toimuks Ida-Virus nagunii, aga tänu ELi õiglase ülemineku fondi rahasüstile saab elu maakonnas põhjalikult uuendada.

Suurimad muutused kliimaeesmärkide poole liikumisel ootavad ees meie energiasektorit, mis on endiselt suures osas rajatud fossiilkütustele. Kuna just nende kütuste põletamine annab kasvuhoonegaaside heitest suure osa, peaksime aastaks 2050 jõudma fossiilkütuste kasutamisel energia tootmiseks põhimõtteliselt nulli.

Tootmise kõrval ootavad suured muutused ees ka energia tarbimises – olulise muudatuse peavad lähikümnenditel läbi tegema ka transport, ehitus, põllumajandus ja tööstus. Arvestades, et 2018. aasta seisuga tekkis üle poole Eesti koguheitest vaid ühes regioonis – Ida-Virumaal – ning enamik sellest pärinebki meie energiamajandusest, on mõistagi just Ida-Viru see piirkond, mis teel kliimaneutraalsuse poole võib kannatada kõige rohkem.

Siiski on eelseisvad muutused väärt pingutust. Rohepöörde puhul pole tegu pelgalt Euroopa Liidu kliimapoliitika ega üksikute huvigruppide lobiga, vaid tõeliselt üleilmse protsessiga, mis on kestnud aastaid ning mille eesmärk on ei rohkem ega vähem kui see, et kindlustada meile võimalus tulevikus elada enam-vähem mõistlike tingimustega maailmas.