Kartuli- ja banaanikoorte ahju ajamine võib Eestile tuua prügitrahvi

Riigikontroll vaatas, mida Keskkonnaministeerium ja teised riigiasutused on teinud, et biojäätmeid (eelkõige toidujäätmeid) võetaks ringlusse rohkem. Leiti hulgaliselt puudusi.

Kolmveerand tekkivatest aia-ja toidujäätmetest lõpetab Iru koospõletustehases või prügilates. Kusjuures Iru jaam on saanud mädanenud tomatite ja kartulikoorte põletamise eest riigilt miljoneid eurosid toetust (loe SIIT). Eraldi kogutakse veerand biojäätmetest ja uuesti ringlusse jõuab biogaasi või komposti näol vaid 11%.

Üldjuhul on kõige keskkonnasäästlikum ringlussevõtumoodus toota biojäätmetest biogaasi, -metaani, sest siis saadakse nii gaasi (soojuse ja elektri tootmiseks ning mootorikütuseks) kui ka kääritusjääki, mida saab kasutada komposti/väetisena põllumajanduses.

Kui olukord ei parane, ohustab Eestit Euroopa Liidu prügitrahv.