Inimkesksest seadusest lähtuv ühe maatüki kuulutamine ühe inimisendi omanduseks tundus lihtsalt totter. Tuleb meelde ühe tuttava kunagine vihaväljendus muttide teemal: “Mis nad tulevad siia minu maa peale hunnikuid tegema? Mina ostsin selle, see on minu maa, mitte nende oma!”

Tal oli ju kahtlemata õigus: muttidel ei saa olla notari juures kinnitatud maaomandit tõendavaid dokumente. Mutil pole maa omamise õigust, aga kas ta kuulub siis eramaa juurde, või kuidas? Keeruline lugu…

Aga kust on üldse pärit eraomandi mõiste praeguses kultuuris? Kus on alguste algus maa eraomandile?