155 000 korda distantsõpe – kas see on kooliõuduse lõpp või lõputu digipiina algus?

Kas distantsõppega kasvab üles lollide põlvkond või paneme hoopis aluse uutele geeniustele?
Kogusime kommentaare erinevatest Facebooki haridusgruppidest Maalehe artiklile, mille peakirjaks oli: „Koolipsühholoog: need, kes kardavad, et koroonaga kasvab üles lollide põlvkond, pole kvaliteetse distantsõppega kokku puutunud”

„Üle 155 000 peres on kool jälle kolinud koduarvutisse. Eesti koolipsühholoogide ühingu juht ja pereterapeut Karmen Maikalu räägib, mida head toob koroonaga saabunud hariduse digirevolutsioon.”

Nende sõnadega alanud Maalehe artikkel distantsõppest pani kihama nii kodusõppijate vanemad kui ka õpetajad.

Kogusin kokku erinevaid arvamusi erinevatest sotsiaalmeedia guppidest, kus palusin arutleda distantsõppe poolt ja vastu, välja pakkuda, kuidas koolimajata koolitamisega ikkagi hakkama saada. Redigeerisin minmaalselt, vaid selguse huvides.

Igaühele oma ehk kas õunapuuoksi saab arvuti abiga lõigata

Kõigepealt kommentaarid grupist Koduõpe, kus 2,7 tuhat huvilist.

Maarja Frei

Eks iga laps ole erinev, ühtset head lahendust pole.

Oma kolme koolilapse peale vaadates ütleks nii: ühel peavad kõik tunnid olema kontakttundidena, õnneks ka praegu on see võimalik ja olen väga tänulik koolile.

Teisel lapsel peaks kontakttunnid olema eesti keel, matemaatika, inglise keel ja võib-olla teatud tunnid ka loodusõpet, muud võib kodus teha.

Kolmanda lapse puhul hetkel pole vahet õppimises, kas ta õpib koolis või kodus, ainsaks miinuseks on see kui töid esitama peab. Pean silmas lindistamist, pildistamist, filmimist, kuna seal vajab esimese klassi laps abi.

Kuid laps ise tunneb puudust koolis käimisest ja sõpradest.

Reet Lõpp

Kodu-, kooli- ja distantsõppe kogemuse põhjal kolme põhikoolilapsega julgen väita, et võõrkeeli õpib kõige paremini grupis, elava inimese juhendamisel.

Videotundide kvaliteet on paraku kõikuv, kord veab alt tehnika, kord segab mõne osaleja käitumine. Distantsõpe on kõigist kolmest õppevormist kõige koormavam nii vanematele, lastele kui õpetajatele.

Riin Ehin

21. koolis on distantsõpe tõeliselt hästi korraldatud. Näen seda oma lapse toiminguid kõrvalt jälgides.

Isegi keemiaõpetaja teeb katseid meie keemiaklassis ning need on keemiatunnis üle videosilla nähtavad.

Marju Lõhmus

Mina õpin aiandust ja misiganes praktilisi kogemusi ei saa õppida läbi veebi. Näiteks õunapuuokste lõikamine! See on vaid 1 näide, et õpe ei toimi.

Väga sobib, aga kuidas saaks loodust uurida

Kommentaarid grupist Koduõpe tehnoloogia abil, kus 9,2 tuhat liiget.

Martin Saar

Oeh, video vaatamine ei ole veel õppimine / õpitulemuste saavutamine. Reaal- ja loodusteadustes on vaja ka lahendada ülesandeid ja eksperimenteerida ja uurida!

Merle Martinson

Meile sobib distantsõpe. Saame keskenduda palju enamale, kui siis, kui laps koolis pikalt ära on.

Aga muidugi vaatan, et seekord on rohkem arvuti taga istumist, mis hästi ei sobi. Laps väsib seal 15-20 minutiga ära. Üldjuhul väga paljut ka teemast, millest loeng on, ei mäletata, ei süveneta. Kui me sama teema 10-15 minutiga ise läbi arutame, siis on see selge, et ka päevi hiljem laps teab sellest midagi.

Seni kui neid arvuti taga istumised väga pikalt ei veni, on ok, aga ma eelistan ikkagi seda varianti nagu eelmisel aastal. Valisime ise päevad, millal me koolis antut ise õppisime ning jääb palju rohkem aega looduses käia, süsteeme arutada, uurida. Õppida õppeaineid, mida veel kavas ei ole. Teha uurimustöid jne.

Ave Karja

Meile ka muidu pigem sobib distantsõpe, aga see arvuti ees istumine lastele ei sobi.

2. klassi poiss istub 2-3tundi arvuti ees videotundides (tunnid algavad keskpäeval või hiljem), vahepeal 10-15minutit nö vahetundi.

5. klassi poisil on 3-4 videotundi päevas, aga tunnid ei kesta üldiselt tervet 45minutit. Aga samamoodi silmad väsinud lõpuks.

Trennid toimuvad mõlemal ka video vahendusel 3x nädalas ehk jälle ekraani vaatamist. Koolitööd vaja ka vahel arvutis veel teha.

Lapsel õues olemise aega pole kui õppimisega kiiresti hakkama ei saa või mingi päev õppimist ette ei tee. Muidu kohe peale videotunde lähevad lapsed välja ja istuvad õhtuni väljas.

Meri Heinsalu

Jään osades punktides eriarvamusele: videotund (salvestatud) ei asenda ometi vahetut kontakti õpilastega!

Ja nõuda õpetajatelt hübriidõpet ka edaspidi? Kas koormus väheneb ka poole võrra või mitu nahka saab õpetajalt koorida?

Kaamera peab loomulikult olema, sest õpetaja vaimne tervis on ka oluline. Musta auguga suhelda on väga raske. Samuti saab õpetaja jälgida, kas laps tunnis ka päriselt kohal on.

Illimar Vesik

Lapsel on suur abi, kui vanem lähedal ja abistab arvutit õppida.

Kas tulevikus on osa lapsi koolis ja osa jälle kodus

Tuuli Ojasalu

Mulle isiklikult meeldib mõte, et kunagi tulevikus osad õpilased õpivad kodus ja osad koolis, vastavalt tema isiklikele õpioskustele.

Kes saab kodus hakkama, see võib õppida kodus, kes vajab koolis käimist, tema tuleb kooli.

Aga kindlasti ei poolda seda nii, et üks õpetaja peab tegelema nii kooliskäijate kui kodusolijatega. See on topelttöö tegelikult.

Sellisel juhul peaks koolil olema palgal õpetajad, kes tegelevad koolis kohapeal õppijatega, ning teised õpetajad, kes juhivad distantsõppel viibiva õpilase progressi. Sest tundide ja õppetöö planeerimine klassiruumis versus e-õppena või distantsõppena on kaks täiesti erinevat ettevalmistust nõudvat ülesannet.

Produktiivse distantsõppe korraldamiseks on vaja kursus e-kanaleid arvestades korralikult läbi mõelda ja planeerida. Taolisi kursusi valmistatakse ülikoolis ette aasta aega.

Täna valmistab enamik üldhariduskoolide õpetajaid e-kanalites tunde ette umbes nädala plaanis, sest rohkem ei ole ajaressurssi kuskilt võtta selliste e-materjalide koostamiseks, mis tagaksid kvaliteetse ja seostatud õppe. Kõik annavad endast parima ka tänases olukorras.

Kogu maailm korraga veebis valla

Kommentaar grupist Eesti Haridusfoorum, kus 1,8 tuhat liiget.

Külle Andreas

Täiskasvanute õppes on oluline muutus, et hetkel on üle maailma veebipõhiselt avatus tohutu hulk kursuseid, mis tavaolukorras on pika vahemaa tõttu paljudel kättesaamatud (nt pere kõrvalt ei ole võimalik reisida).

Ekstra oluline on veel, et üle õhu pääseb ligi maailma tippudele ( tippude kursused, tippülikoolid jne)!