Juhatuse liikmelt saab kahju sisse nõuda 10 aastat
Riigikohus otsustas tänavu märtsikuus, et äriühingu juhatuse liikmele võib erandjuhul kahjunõude esitada kümne aasta jooksul, varasemas kohtupraktikas oli see tähtaeg eranditult viis aastat.
Riigikohtu üldkogu hinnangul on teatud juhtudel põhjendatud erandlik kümneaastane tähtaeg. See tuleb kõne alla siis, kui juhatuse liige eirab tahtlikult häid kombeid: ei teavita oma tegevust kontrollivaid isikuid huvide konfliktist, rikub lojaalsuskohustust ja tekitab sellega äriühingule kahju.
Juhatuse liikmel on laialdased võimalused oma kuritarvitusi varjata, mistõttu võidakse rikkumine avastada alles pärast tema ametist lahkumist või äriühingu maksejõuetuks muutumist. Kuna aegumistähtaega arvestatakse rikkumise toimepanemisest, oleks lühema tähtaja korral kahjunõude esitamine raskendatud.
Samas rõhutas riigikohus, et kriminaalmenetluses tuleb igal üksikjuhtumil eraldi hinnata, kas tegu on tahtliku heade kommete vastase kahju tekitamisega. Muul juhul on juhatuse liikme usalduse kaitseks ja õiguskindluse huvides põhjendatud viieaastane aegumistähtaeg.
Lapse sünni saab registreerida kodust lahkumata
Lapse sünd tuleb registreerida kuu aja jooksul pärast lapse sündi. Lapsevanemad saavad lapse sünni registreerida kodust lahkumata ehk e-teenusena portaalis rahvastikuregister.ee. Teenus on kättesaadav kõikidele vanematele sõltumata sellest, kas nad on abielus või mitte.
Sünni registreerimise avalduse saab esitada ka kohalikule omavalitsusele.
Ametnikuga kohtumine lapse sünni vormistamisel on vajalik näiteks siis, kui vanemad ei saa lapse sündi portaalis rahvastikuregister.ee ise sisse kanda. Näiteks ei saa portaali kaudu lapse sündi registreerida vanem, kel puudub võimalus digiallkirja anda või kes on välisriigi kodanik.
