Keegi ei tea tema sõnul, miks mõnel antikehasid peale vaktsineerimist ei teki, kuid neid juhtumeid on tema sõnul alla ühe protsendi.

"Ma pole ka näinud mingit tõestust sellele, et kui kellelgi on tase 30, siis ta oleks vähem kaitstud kui see, kellel on 300," selgitas Lutsar.

Terviseametist selgitati Maalehele, et iga inimese organism reageerib vaktsineerimisele erinevalt. "Mõnel ei pruugigi antikehasid tekkida, immuunkaitse sõltub paljudest faktoritest," selgitas ameti pressiesindaja Kirsi Pruudel Maalehele.

Vereproovist viiruse antikehi määravate testide tundlikkus võib erineda väga suurel määral. See sõltub laborist, testi tegemise ajast jne.

"Lisaks juhin tähelepanu sellele, et nii vaktsineerimise kui ka põdemise järel tekib organismi eri tüüpi antikehi. Eestis määratakse lgG-antikehasid. Nende puudumine ei tähenda seda, et inimene pole immuunne või, et teda pole reaalsuses vaktsineeritud. Antikehade testi peab tõlgendama arst," selgitas Pruudel.

Terviseamet ei soovita seega teha pärast vaktsineerimist antikehade testi, sest vaktsineerimise järgselt võib kuluda nädalaid enne kui antikehad verre tekivad.

Kaitse rohkem kui pooleks aastaks

Et vaktsiin annab kaitse ametlikel andmetel vaid pooleks aastaks, tuleneb Lutsari sõnul sellest, et esimesed vaktsiinid tehti eelmise aasta keskel ja tulemused avaldati aasta lõpus.

"Selle tõttu me saame öelda, et toime on vähemalt kuus kuud. Kui vaadata proove, siis on vaktsineeritute antikehade tase väga kõrge ning on äärmiselt ebatõenäoline, et see võiks üleöö nulli kukkuda. Nii need asjad bioloogias lihtsalt ei käi," selgitas ta.

Seega on veel vara öelda, kui npikalt vaktsiini toime kestab. "Aga on päris kindel, et küll me teada anname, kui inimesed uut doosi vajavad. Suured riigid teevad uuringuid, andmeid hakkab tulema," ütles ta.