Ainsana Eestis on oma seisukoha koroonavaktsiinide kohta välja öelnud ja kodulehele avalikult välja pannud siinne rooma-katoliku kirik. Samuti on see teemaks olnud ka vabakirikutes ja mitmesugustes sotsiaalmeedia gruppides.
Katoliku kiriku puhul pole tegemist siinsete katoliiklaste isikliku arvamuse, vaid Püha Tooli ametliku seisukohaga: osad koroonavaktsiinid on valmistatud rakuliinidest, mis on saadud abordi käigus eemaldatud loote uuringutest ning seda peab kirik ebamoraalseks. Vaktsiinile aga selga ei keerata.
Väide uuringute kohta pole laest võetud. Kaks sellist teadustööd tõepoolest 1970ndatel tehti. Ja kuigi tegemist on poole sajandi vanuse uuringuga ja edaspidi kasvatati vajalikud rakuliinid juba laboris, on katoliku kiriku jaoks oluline, et arutelu selle üle oleks avalik.
“Vaktsiin ise on hea, aga aborti ei saa kirik kunagi heaks kiita,” rõhutab piiskop Philippe Jourdan. Kiriku jaoks kuulub küsimus moraaliteoloogia valdkoda ja arutlus käib siin selle üle, kui palju on kolmandad isikud seotud ebamoraalsete tegudega, mis on tehtud neist sõltumata.
Ent vaktsiinid ei tule meil kasutusele ainult seetõttu, et need on Euroopa Liidus heaks kiidetud. Kõik need käivad läbi ka Eesti bioeetika ja inimuuringute nõukogu laualt, mida juhib psühholoogiadoktor Liina Vahter. Nõukogu kujundas detsembris seisukoha „COVID-19 vaktsineerimise raamistik“, kus muu hulgas rõhutatakse, et vaktsineerimisega seotud kõiki aspekte tuleb võtta tõsiselt ning vajadusel tuleb tootjatel nende kohta selgitusi anda.
Komiteesse kuuluv eetika õppejõud Meego Remmel on ise baptistikoguduse vaimulik ning temaatikaga peensusteni kursis.
