Vaata siit, millest Maalehe värskes numbris veel juttu!

Juba mitme aasta eest kõlasid Euroopa riikides tõsised süüdistused, mille järgi müüsid toidutootjad ELi uutes liikmesriikides sageli halvema kvaliteediga toiduaineid kui jõukamas Lääne-Euroopas.

Slovakkia tarbijakaitse liit analüüsis kümne aasta eest laboratooriumis karastusjookidest, šokolaadist ja lahustuvast kohvist koosnenud toidukorvi, kuhu osteti kaubad kaheksast ELi riigist ning avastas, et enamikus kaupades olid erinevused.

Seejärel tõstsid Horvaatia, Tšehhi, Slovakkia, Sloveenia ja Ungari teema üles Brüsselis. Tšehhide põllumajandusminister Marian Jurečka teatas, et Ida-Euroopal on kõrini “Euroopa prügikastiks olemisest”.Tõendeid ebavõrdsest kohtlemisest kogunes aina edasi.

Lõpuks, 2017. aastal lubas Euroopa Komisjon, et olukord muutub. “Ma ei saa leppida asjaoluga, et mõnes Euroopa osas – Kesk- ja Ida-Euroopas – müüakse inimestele madalama kvaliteediga toitu kui teistes riikides, hoolimata sellest, et pakendus ja brändid on identsed,” teatas toonane Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker oma iga-aastases “olukorrast Euroopa Liidus” kõnes. Ta lisas: “Slovakid väärivad, et nende kalapulkades oleks sama palju kala kui mujal, ja tšehhid väärivad, et nende šokolaadis sama palju kakaod kui teistes riikides.”

Nüüd, neli aastat hiljem, läks rahvusvaheline ajakirjanike võrgustik Investigate Europe poodidesse, et teha selgeks, kas Junckeri lubadused on saanud tõeks. Võrdlesime 24 toiduainet 15 riigis. Valisime toidukorvi sellised jäätised, külmutatud pitsa, küpsised, pastakastmed, šokolaadid ja karastusjoogid, mida müüakse paljudes riikides sama sildi ja nimega.