50% meestest ja 33% naistest leiab, et lähisuhtevägivald on privaatne teema ning välised osapooled ei tohiks sellesse sekkuda. 22% naistest ja 33% meestest usuvad, et naise peksmine on teatud põhjustel õigustatud. 2018. aastal muudeti Gruusias seadust ja karistused lähisuhtevägivalla eest muutusid karmimaks. 2020. aasta jooksul mõisteti 4633 isikut lähisuhtevägivallas süüdi.

Varjupaiku napib

Kogu eelneva info taustal on selge, et neli riiklikult toetatud varjupaika ei suuda katta hädas olevate naiste vajadusi. 2019. aastal jäid 7530 varjupaika palunud naist kohtade puudusel abita. Valitsusväliste organisatsioonide rajatud varjupaiku on Gruusia peale kokku kolm. Ühe nendest, Samegrelo piirkonna ainsa varjupaiga on rajanud MTÜ Merkuri eestvedajad Olga Kikava ja Nana Todua. Vahemikus oktoober 2019 kuni mai 2021 toetas varjupaiga toimimist MTÜ Mondo Välisministeeriumi arengukoostöö vahenditest.

Merkuri on sihtgrupiks võtnud just maapiirkonna naised, sest Nana sõnul on seal probleem kõige teravam. „Sageli ei ole naistel vägivallatseja juurest lihtsalt kuhugi minna. Naised, kellel on mõistvad vanemad, saavad seal peavarju, aga on ka selliseid vanemaid, kes ütlevad, et mine mehe juurde tagasi ja ära hakka vastu. Ohvri süüdistamine tema enda lähedaste poolt on väga levinud…“

Koroona pingestab olukorda

Muidugi on koroonapandeemia muutnud olukorra veelgi keerukamaks. Naised, kes muidu said Merkuri päevakeskuses nõu juristidelt või psühholoogidelt, ei saanud liikumispiirangute tõttu enam abile ligi. Digitaalsed teenused ei jõua naisteni kas tehniliste vahendite puuduse tõttu või siis seepärast, et vägivallatseja kontrollib naise iga liigutust. Olukord on pingestunud ka majanduslikult, sest Merkuri fookuses olevad naised töötavad enamasti teeninduses ja sageli mustalt. Seega pole hetkel ei tööd ega ka toetusi. Koroonapandeemia ajal on Merkuri raskes seisus peredele saatnud toiduabi.

„Meie teenus on pikaajaline, me ei jäta naist üksi pärast seda, kui ta on varjupaigast lahkunud,“ ütleb Olga. „Aga esimene ja kõige olulisem asi, mida me naisele, kes meie juurde jõuab, pakkuda saame, on lootus. Enesekindlus, teadlikkus oma õigustest ja võimalustest on muidugi samuti äärmiselt olulised, aga kui sul pole lootust, siis need asjad ei tööta. Paari nädala, kuu või kahe jooksul on naine aru saanud, et ta pole üksi, et meie poolt on vähemalt kolm-neli inimest, kes on talle toeks. Kolme kuu möödudes on neil enamasti selge visioon, mida nad hakkavad tegema pärast varjupaigast lahkumist.“

Padi, millel maanduda

Naine, kes on vägivallatseja juurest lahkunud, on teinud väga tugeva otsuse ja reeglina siis tagasiteed ei ole. Selleks, et minna edasi, on aga vaja lahendada väga praktilised küsimused. Uue elupaiga leidmisel on võimalik kasutada kohaliku omavalitsuse toetust, tööd tuleb aga igaühel endal otsida. Gruusias on laialt levinud suhtumine, et naise peamine roll on kodu korras hoida (nii arvab 66% naistest ja 78% meestest), sellest tulenevalt on naised tööturul väheaktiivsed ja paljudel puuduvad vajalikud oskused, et tasuvat töökohta leida. Nii tuleb iseseisvat elu alustaval naisel eelnevalt läbida koolitusi ja omandada uusi oskusi.

„Ma ütleksin küll, et meie sotsiaaltöötaja on geenius. Kogu info, mis töökuulutuste ja muude võimaluste osas olemas, on salvestatud meie Anna pähe. Tal on alati naistele midagi välja pakkuda. Tema valmistab ette padja, mille peale naine pärast varjupaigast lahkumist saab maanduda,“ räägib Olga.

Varjupaigast lahkunud naised saavad Merkuri psühholoogidelt ja juristidelt tuge ka edaspidi. Loomulikult saavad tuge ka lapsed, kes on lähisuhtevägivallas alati kannatajad. 63% UN Womeni uuringus küsitletud naistest tunnistab, et nende lapsed on lähisuhtevägivalda pealt näinud. Merkuri pakub lastele päevakeskuses erinevaid tegevusi ja psühholoogide tuge. Lapsed võivad olla aga ka suurte muutuste, isikliku arengu motivaatoriks.

„Meie eesmärk ei ole ju peresid lõhkuda, kui kõik osalised tahavad kokku jääda, siis meil on olemas programm ka vägivallatsejatele. Ja meil on olnud peresid, kes on koos suutnud probleemist üle saada ja kokku jääda. Me ei tee muidugi mingit võlukunsti, kui inimene pole tugevat sisemist otsust teinud, imesid ei juhtu,“ ütleb Olga.

Mis saab edasi?

Neljandat aastat varjupaika ja kümnendat aastat oma MTÜ-d vedavad Olga ja Nana on teatud mõttes siiski võlukunsti teinud. Vaatamata pidevale murele, kust leida raha päevakeskuse ja varjupaiga käigushoidmiseks, on nad seda siiani suutnud ning aidanud sadu naisi ja lapsi. Hetkel paistab tulevik paraku taas ebakindel, sest Eesti riigi tugi varjupaigale lõppeb maikuus.

Nana ja Olga on lakkamatust võitlusest vahel ka väsinud: „Mõnikord tulevad küll sellised mõtted pähe, et mis seal ikka, me ju natuke saime aidata, miski pole ju igavene. Paneme uksed kinni. Keegi ei saa surma, loodetavasti ... Aga kui su ukse taga seisab läbipekstud naine koos kolme lapsega, sa ei saa ju öelda, et ma ei saa sind aidata, mine ära. Meid teatakse, meid usaldatakse ja seda usaldust ei saa petta. See hoiab meid käigus. Nagu ütles Väike Prints: „Sa vastutad alati kõige selle eest, mis sa taltsutanud oled.“

Mis on MTÜ Mondo?

Mondo on Eesti organisatsioon, mis toetab ja jõustab haavatavaid kogukondi maailmas ning kasvatab eestimaalaste arusaamist globaalsest ebavõrdsusest ja igaühe võimalustest seda leevendada. Mondo töötab kokku 12 eri riigis: Ghanas, Ugandas, Keenias, Afganistanis, Ukrainas, Süürias, Liibanonis, Jeemenis, Jordaanias, Gruusias, Myanmaris ja Türgis. Mondo pakub tuge ennekõike hariduses ja tervishoius, keskendudes lastele, naistele ja erivajadustega inimestele. Eestis on fookus maailmaharidusel. Mondo eesmärk on, et Eesti haridustöötajatel oleks teadmised ja oskused maailmahariduse rakendamiseks oma töös ning laste ja noorte toetamiseks nende kasvamisel maailmakodanikeks.

Mida on Mondo teinud Gruusias?

Mondo ja Merkuri koostööprojekti raames said tuge nii Merkuri päevakeskus kui ka naiste varjupaik. Eesti kunstiteraapia ekspert Jarõna Ilo koolitsas kohalikke psühholooge ja töötas ka otse perevägivalla ohvritega. Toimusid noorsootöötajatele ja ajakirjanikele suunatud inimõiguste teemalised koolitused. Lisaks läbisid Merkuri töötajad Eesti Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustiku eksperdi abil sotsiaalse ettevõtte loomise simulatsiooni. Mentorlusprogrammi eesmärk oli välja selgitada Merkuri võimekus tegeleda ettevõtlusega, mis toetaks varjupaigast lahkuvaid naisi.

Toeta sinagi!

  • Tee ülekanne Mondo kodulehe kaudu.
  • Kanna sobiv summa Mondo annetuskontole: SEB Pank, IBAN: EE491010220099409013, MTÜ Mondo, selgituseks „Gruusia“.
  • Kui soovid jagada annetamisest saadud rõõmu sõpradega, siis osta heateokink ja saada sõbrale e-kaart.
  • Samuti saab Mondot toetada Telia Eesti mTaskus.


Ootame annetusi 1. juunini. Aitäh!