Rakvere haigla juhatuse esimees Ain Suurkaev on kaasa löönud umbes 2000 koroonavaktsiini süstimisel ja kogenud mõndagi. Vaktsineerimises hakkas ta registraatorina osalema päevil, mil töötajaid majas nappis, sest 2/3 olid seotud koroonaosakonnaga ja ülejäänud EMOga. Praeguseks on Rakvere haigla teinud üle 5000 vaktsiinisüsti.

***

Laias laastus, aga kindlasti mitte väga tõsiselt võttes jagunevad süstitavad alljärgnevalt.

Kiired ja aeglased

Nooremapoolne inimene tulistab puusalt. Kui tekib võimalus vaktsineerida, siis pikalt ei mõtle, ütleb “jah”. Samas vajavad vanemad aega, ka teiste kogemustega tutvumiseks. Kas või naabrimemmelt küsimiseks, arutamiseks.

Nii soovitabki Rakvere haigla juba enne perearstilt vaktsineerimiskutse saamist asja selgeks mõelda. Et helistamine ei kuluks veenmisele-arutlemisele, vaid konkreetse otsuse ütlemisele.

Eeskujulikud juhid

Vajame otsustamiseks eeskujusid, edulugusid. Asutustes vaktsiinisüste tegemas käies on kohatud koole ja lasteaedu, kus asjad klaarid, vaktsiini saajate protsent üle 90. Aga nähtud ka lasteasutust, kus puudus selge juht ja sõnum, nii et väljasõit kukkus sisuliselt läbi. Nii vähe soovijaid. Kui kollektiivi 10 inimesest saab vaktsiini vaid kaks, pole sellest kollektiivile kasu.

Asutus, kes mõtleb tulevikule ja edukale hakkamasaamisele, peaks lisaks meedikute vaktsineerima kutsumisele juurdlema, kelle abil ja kuidas sõnum ettevõttes leviks ja järgimist leiaks.