Vaata siit, millest Maalehe värskes numbris veel juttu!

Katastroofid ei too esile inimeste halvemaid jooni, vaid nende parimad küljed.
Bregmani raamat on põnevam kui krimkad. Praeguseks on avatud mitmete kuulsate psühholoogide arhiivid, ning see pilt, mis sealt vastu vaatab, ei tee neile au. Pole võimalik ümber jutustada, kuidas Stanley Milgrami šokimasin ja Philip Zimbardo vanglasimulatsioon tulemusi võltsisid. Isegi Jared Diamond on lasknud norra seiklejal Thor Heyerdahlil ennast ninapidi vedada.
Sõja ajal tapetakse enamasti kaugelt. Kogu sõjatehnika arengut võib kirjeldada protsessina, mille puhul vaenuväed on teineteisest üha enam eemaldunud. Nuiade ja pistodade juurest vibude ja noolte, musketite ja suurtükkide juurest pommide ja granaatide juurde. Kogu aeg on relvad ikka paremini ja paremini lahendanud sõjapidamise keskset probleemi: meie vastumeelsust vägivallale. Meil on samahästi kui võimatu tappa kedagi talle silma vaadates. Tuleviku sõdu peetakse mehitamata droonidega.
Ja võib ka nii serveerida, et halvad asjad on võimalikud seepärast, et nad näivad olevat hea teenistuses.

Edasi lugemiseks:
1.99 Üksikartikkel ühe kliki mobiilimaksega