• Kiiruseületajat ootab rahunemispeatus
• Kihutaja maksab liikluskahju ise kinni
Kiiruseületajat ootab rahunemispeatus
Juunikuus jõustus seadusemuudatus, mis võimaldab määrata 45minutilise rahunemispeatuse sõidukijuhile, kes on ületanud piirkiirust kuni 20 km/h.
45minutilise rahunemispeatuse saavad trahvi maksmise asemel valida need kiiruseületajad, kes ei ületanud lubatud piirkiirust rohkem kui 20 km/h.
Seadusega luuakse õiguslikud eeldused lühimenetluse raames alternatiivsete mõjutusvahendite kohaldamiseks, antakse võimalus mõjutada isiku liikluskäitumist ja kiiruspiirangutest kinnipidamist. Kui mõjutusmeetmena määratakse sõidukijuhile 45minutiline rahunemispeatus, on sõiduki juht selle aja vältel kohustatud koos sõidukiga viibima kohtuvälise menetleja määratud asukohas.
Kui isik ei ole kinni pidanud lühimenetluse otsuses märgitud mõjutusmeetme tingimustest, edastatakse talle selle kohta vastav teade, milles on kirjas, et tal tuleb tasuda lühimenetluse otsuses märgitud trahv.
Kihutaja maksab liikluskahju ise kinni
Eesti Liikluskindlustuse Fondi (LKF) hinnangul on tänavu liiklusõnnetuste arv taastunud koroonakriisi eelsele tasemele. Kui piirangute ajal liiklussagedus vähenes, siis tühjematel teedel tõusid sõidukiirused: kasvas kokkupõrgete ja teelt väljasõitude osakaal, sest kihutades kaotati auto üle kontroll. Nii võib suvekuudel autoga kihutamise tõttu inimvigastustega õnnetuste arv kasvada.
PZU Kindlustuse kahjukäsitluse osakonna juhataja Jaanus Tanne sõnul on suur kiiruse ületamine raske hooletus, mis annab aluse kahju hüvitamisest keeldumiseks. “Kui liiklusõnnetuse põhjustaja ületab kiirust rohkem kui 40 km tunnis, siis kannatanutele hüvitatakse kahju, aga hiljem nõutakse see süüdlaselt tagasi,” selgitas Jaanus Tanne.
