Peametsaülem annab aru, kuidas RMK uus kaasamiskord toimib: vaid viiel 29 KAH-alast ei saadud kaubale

Uue kodukorra järgi hakati arutelusid pidama märtsikuus. Algul tekitasid RMK teated rahva seas ka arusaamatust, kuid valdavalt saadi siiski aru, et küsimus ei ole selles, mis nime all raietöid metsade uuendamiseks tehakse, vaid milline näeb raiutud ala pärast raietööde lõppu välja.

Vaata siit, millest Maalehe värskes numbris veel juttu!

Kohalik kogukond oli üsna varmas aruteludes kaasa lööma – ühe kõrgendatud avaliku huviga ala ehk KAH-ala kohta esitati keskeltläbi 20 ettepanekut. Kui kava projekt oli koos, tehti veel u 10 ettepanekut, mille metsaülemad omakorda läbi töötasid ja soovijatega ka metsas lankide paigutust jms üle vaatamas käisid. Omavalitsused arutlesid agaralt kaasa 20 KAH-ala puhul.

Vaid kümnendik ettepanekutest olid sellised, millega avaldati soovi antud kohas riigimetsa majandamine üldse lõpetada. Osa ettepanekute tegijaid saatis arutelude igas etapis sarnase sisuga ettepanekuid – peatada metsa majandamine. Selliste ettepanekutega aga pole RMK-l võimalik arvestada, sest ka KAH-alal vajab mets uuendamist.