“Ta kasvab suvega tohutult suureks ja siis sai loomadele palju sööta,” rääkis keskkonnaameti liigikaitse peaspetsialist Eike Vunk. “Seetõttu on teda endiselt põlluäärtes ja põldudel palju.”

Eike Vunk näitas Maalehele Põhja-Sakala vallas Kolgioja endise lehmalauda juures karuputkekolooniat, mille mullu õitsenud taimedest on järel kuivanud kõrged rootsud, ent mille ümber vohavad uued rohelised putkelehed. Kui jätta need värsked taimed hävitamata, on sealne maapind peatselt täis miljoneid uusi seemneid, millest kasvavad inimest ja meie loodust ohustavad hiiglased.

Stalini kättemaks

Sosnovski karuputke teekonda selle vana lauda külje alla võib vaid ette kujutada, aga see on teada, et 1950. aastatel, kui Nõukogude Liitu juhtis Jossif Stalin, toodi karuputke seemneid riigijuhi kodumaalt Gruusiast, kus see kenasti vohas. Lõpuks kasvatati karuputke kõikjal Nõukogude Liidus silotaimena ja nii jõudsid selle seemned ka Eesti põldudele.

“Ja kuna põllumasinad käivad eri põldude vahet, siis kas pinnasega, kus on seemned, levib ta järgmistele põldudele või saagiga mööda teeääri,” lausus Eike Vunk.

Kuidas seda taime ohutult kodus tõrjuda, saab näha lisatud videost.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid