Pole põhjut varjata, et olin ülekaaluline, väga ülekaaluline peaaegu kogu oma teadliku elu jooksul. Algul lapsena, siis noorukina. Igal sünnipäeval valdas mind üks ja seesama mõte – võtta kaalus alla. Gümnaasiumis võtsin end käsile ja kõhnusin normaalsete mõõtmeteni, kuid pärast ülikoolis võtsin kaalus jälle juurde.

Viimased viis aastat kaalusin oma 182 cm kasvu juures pidevalt üle saja, jõudes maksimaalselt 110 kiloni. Kahjuks ei olnud need lihased, vaid lihtsalt rasv, mis oli kogutud täiesti ebatervisliku eluviisi tõttu.

Paljude aastate pärast hakkasin võtma end sellisena, nagu olin. Üks hetk käis aga ajus mingi klõps ja tekkis soov midagi muuta. Aprillis sain kolmekümneseks ning just seepärast tahtsin ühendada muutused just selle ümmarguse tähtpäevaga ning näha ka fotodel vingem välja.

Mul õnnestus alla võtta 101,6 kilolt kuni 76,5-ni. Praeguseks olen suutnud maha võtta 25 kilogrammi, suuruselt XXL kuni M-ini. Nüüd jätkan juba aeglasemalt, kuid kindlalt, et jõuda 70 kiloni. Mu vanaema räägib õudusega, et aitab juba enda piinamisest. Mina aga kinnitan iga kord, et ma ei nälgi ega mõnita ennast. Olen kaalus alla võtnud täiesti tervislikul viisil, kuid on fakt, et selleks olen pidanud tegema rohkesti jõupingutusi.

NB! Käesolevas artiklis kirjeldan ma vaid omaenda kogemusi. Inimeste organismid on väga erinevad. See mis aitab üht, ei pruugi sobida teisele. Suhtuge kirjutatusse kui innustusse, mitte juhendisse. Otsige seda, mis sobib just teile, ja mis peamine, armastage iseennast.