Lõpliku ihaldamises on alati teatav viide edasi viimsete lõppeesmärkide poole – alati on olemas suurem ja kaugem sihtpunkt, mille pärast üldse tahetakse seda, mida tahetakse. See on tõsi ka siis, kui mõni asi huvitab meid täiesti maistel motiividel. Näiteks – raha himustatakse mitte tema enese pärast, vaid selle pärast, mida tema eest saab omandada, ning omandatavat ihaldatakse mitte tema enese, vaid selle pärast, et ta vastab üldisematele igatsustele mugavuse, prestiiži, võimu või mille tahes järele.

Kõikide asjade ihaldamise taga on üks sügavam ja üldisem iha õnne järele – mis too ka poleks – ning iha Heast täielikuma osasaamise järele.