Levinud probleem pärandamisel: kuidas tõendada, et mina olen pärija, kui nimi on valesti kirjutatud?

Notariaadipraktikas on lahkuminekud üksikutes tähtedes väga tavalised.

Minu onu tegi testamendi, kus lubas mulle – oma õetütrele – pärast surma enda suvila kinkida. Paraku testamendis kirjutas ta mu eesnime valesti. Onu kirjutas, et “pärandan oma õetütrele Tiiule...”, aga minu nimi on Tiia, mitte Tiiu. Kas peaksin paluma onu, et ta vormistaks testamendi ümber, vältimaks hilisemaid vaidlusi teiste sugulastega? Või saan oma osa pärandist kätte ka valesti kirjutatud eesnimega?

Maalehe lugeja