Ent leidub ka erandeid. Peter Robinsoni loodud peainspektor Alan Banksi peetakse üldisest ansamblist välja langevaks tüübiks, sest tal on kuritegude lahendamiseks eripärased, mitte alati korrektsed meetodid; ta on konfliktsem ja äraspidisem kui ilmakuulsad kaasmaalastest kirjanduslikud kolleegid John Barnaby, Adam Dalgliesh või Alan Markby. Võrreldes Hole’iga, on Banks oivik. Kuid mis peamine – Banks on sümpaatne ja jäägitult aus inimene, kes püüab muutuvas maailmas oma põhimõtetele truuks jääda.

RAAMATUSARI
Kuidas raamatut osta

Osta Coopi, Selveri ja Prisma poodidest koos Maa­lehega. Iga raamatut on võimalik ilmumise päevast osta üksnes kahe nädala jooksul koos Maalehega. Poest ostes maksab raamat 6,99 eurot, millele lisandub ajalehe hind 1,80 eurot. Sarja raamatud ilmuvad iga kahe nädala järel. Neist esimene ilmus 1. aprillil.

Telli raamat Ekspress Meedia e-poest koju. Sarja iga üksik raamat on võimalik e-poest otse koju tellida. Selleks tuleb minna Ekspress Meedia veebikeskkonda http://Maaleht.ee/

krimisari ja vormistada tellimus. Koos koju­kandeteenusega

maksab raamat 9,99 eurot.

Sarja puudutavatele küsimustele saate vastused: http://Maaleht.ee/krimisari või vajadusel helistades Ekspress Meedia klienditoe telefonil 680 4444 ning kirjutades e-posti

aadressil klienditugi@ekspressmeedia.ee.

Üle kivide ja kändude

Ühes usutluses, vastates küsimusele, palju on Banksis kirjanikku ennast, paljastas Robinson tõe. Tal polevat esimest romaani kirjutades olnud vähimatki aimu politseinike tööst ega kuritegelikust maailmast ning krimiromaanegi oli ta lugenud vähe. Ent neist vähestest läksid enim hinge Georges Simenoni, Maj Sjöwalli ja Per Wahlöö, Nicholas Freelingi ja Raymond Chandleri teosed.

“Niisiis on Banks koondkuju nimetatud kirjanike peategelastest ehk Jules Amedée François Maigret’st, Martin Beckist, Simon Van der Valkist ja Philip Marlow’st. Kõik nad kokku andsid huvitava persooni. Tõsi, Banksis on üht-teist minustki. Meil on ühesugused poliitilised vaated, muusikalised eelistused ning me naudime samu roogi ja jooke, küll aga on Banksi eluviis ebatervislikum kui minul,” vastas Robinson.

Praeguseks on Robinson enda sõnul läbi lugenud kogu krimikirjanduse paremiku ning eelkõige võtab ta ette Nordic noir’ stiilis raamatud, mille peategelased – oma eluga sassis olevad trotslikud, kuid kirglikud politseinikud – üha südamelähedasemaks saavad. Ent Banksi ta muuta ei kavatse.

Robinsoni teekond suurepäraseks krimikirjanikuks käis üle kivide ja kändude. Esialgu oli tahtmist rohkem kui võimeid. Ta õppis inglise kirjandust Leedsi ja loovkirjutamist Toronto ülikoolis; avaldas paar kesist luulekogu ja romaani, mis tähelepanu ei pälvinud; pendeldas kahe riigi vahet ja oli kibestunud, et ei leidnud hingelähedast tööd, kuni talle sattusid näppu krimiromaanid isa raamatukogust. Peagi süttis Robinsoni peas tuluke – miks mitte kasutada kogunenud mälestusi Yorkshire’ist, kus tema noorus möödus.

“Kanadas elades muutusin nostalgiliseks ja tahtsin taasluua üht nurgakest Inglismaast ühes selle ümbruse, lõhnade ja inimestega,” meenutas Robinson. Nii sündiski Alan Banks, kelle silme läbi tutvustada maailmale Yorkshier’i. Edasine oli juba ajalugu. Praeguseks on ilmunud 27 Banksi romaani, kuid sarja neljandat raamatut “Ripporg” peavad kriitikud märgiliseks – sellest algas Banksi vääramatu teekond lugejate südamesse, sest peainspektori terviklikkust häirivad nurgad olid maha lihvitud. Siitmaalt läksid Robinsoni raamatud üha paremaks.

Juurdlust takistav kogukond

Kuigi “Ripporg” algab õõvastavalt – ühe küla läheduses avastatakse näota laip –, on kriitikud hinnanud seda kauniks krimilooks, sest autor kirjeldab Yorkshire’i loodust ja inimesi sedavõrd kenasti, et lugejal tekib soov sinna reisile minna.

Paraku pole mõrvas iial midagi kaunist, saati näota laibas. Lõpuks suudab Banks tapetu tuvastada, kuid see ei aita teda just palju. Küll aga selgub, et juhtum võib olla seotud ühe viie aasta taguse lahendamata mõrvalooga.

Kahtlusaluseid on palju – kohaliku jõuka perekonna tumeda minevikuga liikmed, põllumees, külalistemaja pirtsakas omanik... Kõik nad vaikivad ning pigem takistavad juurdlust, kui et aitavad lahenduse leidmisele kaasa. Kogukond suleb end võõraste ees, sest aimatakse, mis juhtus ning keegi ei taha end sellega siduda.

Banksi see mõistagi ei heiduta. Tal on hingest tulev kohustus tõele jälile jõuda, kuigi esmapilgul tundub lahendus olevat kummastav ja šokeeriv.

Maalehe krimisarja 15 raamatut

1. aprill – Ann Cleeves, “Ronkmust”

15. aprill – Elizabeth George, “Pääsmiseks paljudele”

29. aprill – Dick Francis, “Raami sees”

13. mai – Caroline Graham, “Mõrvad Badger Driftis”

27. mai – Louise Penny, “Vaikelu”

10. juuni – Ian Rankin, “Peitusemäng”

25. juuni – John Grisham, “Aguliadvokaat”

8. juuli – Benjamin Black, “Christine Falls”

22. juuli – Ann Granger, “Ärata surnud”

5. august – Charlaine Harris, “Tõelised mõrvad”

19. august – Sara Paretsky, “Ainult hüvitis”

2. september – Alexander McCall Smith,

“Kalahari masinakirja kool meestele”

16. september ­– Mick Herron, “Äraaetud hobused”

30. september – Peter Robinson, “Ripporg”

14. oktoober – Antti Tuomainen, “Jänesefaktor”

Raamatute tutvustused ja tellimisinfo leiate veebilehelt Maaleht.ee/krimisari.