Vaata siit, millest Maalehe värskes numbris veel juttu!

Enamikule Eesti inimestest on pööripäevi vähemalt neli (mõnedele tundub ka jaanipäev pööritavana). Siinkandis kutsutakse neid tähtsaid daatumeid samuti käändlepäevaks, päevakäänakuks, teaduslikumalt suve ja talve alguspäevi aga solstiitsiumideks ehk päikeseseisakuteks, kevadist ning sügist pööripäeva ekvinoktsiumiks ehk võrdpäevsuseks. Õigem oleks viimast terminit küll nimetada võrdöösuseks – tähendab ju nox ladina keeles ööd.

Seekord on pööripäev eriti põneval ajal, nimelt on siis taevas täiskuu: see olevat eriline aeg, energeetilise vabanemise aeg. Loorid dimensioonide vahel on palju õhukesemad ja peenmateeriaga kontakti saamine hulga kergem! Kena on ka see, et ingleid olevat rohkem liikvel…