Politsei andis taas teada, et korravalvurite või pangatöötajatena esinevad kelmid petavad inimestelt välja kümneid tuhandeid eurosid. Või siis lugu, kuidas ähvardati jagada inimesest piinlikke pilte, mis kogutud internetist, ja ohver muidugi maksis. Ja siis juhtum, kus inimene läks kaasa sotsiaalmeedias nähtud infoga suurt tootlikkust lubanud investeerimisskeemist, kuid mis jättis “investorid” lõpuks tühjade pihkudega.

Noid, pealtnäha õpetlikke lugusid võib rääkida lõputult, kuid neist pole kasu, vaja on hoopis universaalseid aluspõhimõtteid. Tartu Ülikooli doktorant Kristjan Kikerpill uuris oma doktoritöös kuritegevust kui kommunikatsiooni, täpsemalt seda, millist ohvriks langemise ennetamist toetavat informatsiooni lekib inimestele nende vastu suunatud netikelmuste ja manipulatsioonirünnete sõnastusest, näiteks olukorras, kus inimeselt üritatakse raha välja petta telefonitsi.

Ajakirjandusuuringute teadur Marju Himma osaleb meediakirjaoskuse projektis SMaRT-EU, milles otsitakse erinevaid viise, kuidas inimene saaks end kaitsta manipuleeriva või kahjustava info eest. Omavahel arutades jõudsid Kikerpill ja Himma tõdemusele, et nii kuritegevusliku manipulatsiooniründe kui ka valeinfokampaaniate vastu kaitsmisel aitavad üsna sarnased põhimõtted.