Kas panna päranduseks saadud mets kohe hakkama või ise edasi majandada?

Küsimus, mida sülle kukkunud metsakinnistuga ette võtta, tekib igaühel, kes pole kasvanud peres, kus oma metsa eest hoolitsemine on elu loomulik osa. Vastuseid sellele saab olla vaid üks.

Päeval, mil ärkad äkitselt metsaomanikuna, tasub telefoni aku täis laadida, sest ostupakkumiste kõnesid võib tulla nii palju, nagu oleksid äsja päranduseks saanud kullasoone. Ja eks ta seda olegi, aga vaid sulile, kes su maatüki odavalt omandab ja uue saagi jahile asub.

Muidugi pole kingituseks või päranduseks saadud metsakinnistu müük iseenesest rumal tegu, aga vaid kahel juhul. Esiteks siis, kui endal igasugune huvi metsaga tegelemise vastu puudub ja on kindel, et seda ka ei teki, ning teiseks juhul, kui seda vara ei müüda alla turuhinna. Viimast aitab välja selgitada kinnistu hindamise teenus, mida võib julgelt küsida metsade majandamise ettevõttelt, kelle esimene huvi pole su metsmaad omandada. Hea koht turu sondeerimiseks on ka oksjonikeskkonnad, kus leiab asjalikku teavet.

Mida metsamajandaja sulle veel soovitab?

Kuigi müümine iseenesest on see kõige lihtsam, paned hakkama ja ei mingit muret, kuuled suure tõenäosusega pühendunud asjatundjalt vaid üht – ära müü. Oma metsaga tegelemine toob rahuldust, annab vastavalt valitud majandamise viisile parajat füüsilist koormust ja lõpuks ka tulu, mis ei pruugi olla küll tohutu suur, kuid kindlam kui mõnigi teine investeerimisvõimalus. Kukkugu börsid või paukugu kinnisvaramullid, mets kasvab edasi.

Nüüd sa siis oled oma maatükiga, teadmata midagi puiduhindadest, sortidest, kasvukohtade iseärasustest, kahjuritest ja kogu sest värgist, mis metsaomanikuks olemisega kaasas käib. Esmapilgul kosmoseteadusena näiva valdkonnaga sina peale saamiseks on laias laastus kolm teed – üks usinale, teine poolusinale ja kolmas mugavale inimesele:

1. Õppida, minna süvitsi ja korraldada kõike ise.
2. Teha põhiasjad selgeks ja paluda aeg-ajalt metsandusühistu või -ettevõtte abi.
3. Hakata pühapäevaomanikuks ja usaldada kinnistu majandamine haldusettevõttele.

Neist esimene variant tuleb kõne alla ka siis, kui koolipingi kulutamine jäänud aastate taha. Metsandusega võib end tänu täiskasvanuõppele kurssi viia ka õitsvas keskeas ja mine tea, ehk saab sest suunamuutus, mis päästab läbipõlemisest praeguses tööelus. Aga olgu kohe öeldud, et vettpidavate majandamisotsuste tegemiseks tuleb õppida üsna palju ja raudkindlateks teadmisteks vormub õpitu alles aastatepikkuse praktikaga.

Kukkugu börsid või paukugu kinnisvaramullid, mets kasvab edasi.

Mõtestatud metsakinnistu omamisega on tegu ka teise lahenduse puhul, sest eesmärke aitab selgeks teha ja ellu viia asjatundja. Missuguseid töid oleks vaja teha ja millal, et jõuda püstitatud eesmärgini? Ja missugune see eesmärk üleüldse olla võiks? Neile ja teistele küsimustele aitab selle variandi puhul jõuda usaldusväärne ja kogenud metsanduspartner.

Kuidas on olla pühapäevaomanik? Mugav, sest kasutad haldusettevõtet, kelle huvides on kasvatada metsa väärtust ja kes teeb kõik sinu eest ära. Pole vaja kulutada aega nuputamisele, et mida ette võtta, või otsida kasvõi saemehi, kes parasjagu appi tuleks.

Investeerida tasub, aga ratsa rikkaks ei saa

Kaaludes metsakinnistut investeerimisvõimalusena, on hea kohe alguses heita peast kaks valearusaama. Neist esimene on see, et teenib jubedalt – raha liigub palju siiski metsatööstuses ja mitte -kasvatuses. Teine valearusaam, mis suust suhu ja peast peasse rändama kipub, on see, et tegemist väga pika investeeringuga – kasum tekib alles mitme aastakümne pärast.

Mets on vara nagu iga teine, kui ta eest järjepidevalt hoolt ei kanna, kipub lagunema nagu auto või maja, tekivad haigused, halveneb kvaliteet jms. Seetõttu on spetsialisti vaade investeeringuna käsitletava metsakinnistu majandamise puhul äärmiselt asjakohane. Et puude tervis oleks hea ja jätkusuutlikkust tagavad tööd kõik õigel ajal tehtud. Siis ei teki olukorda nagu paljudes tagastatud metsades, kus oma nelikümmend aastat keegi lillegi pole liigutanud. Neisse sisse piiludes ei saagi sageli teha muud otsust kui saag sisse ja uus kasvama. Muidugi on ka metsaomanikke, kes ei tahagi oma metsa majandada, vaid suhtuvad sellesse kui elurikkuse inkubaatorisse. Ega ses midagi halba ei ole, sest mine tea, ehk on just sellised metsad tulevikus kullahinnas.

Metsamaa müük käib väga ruttu.

Miks mets pole aeglane investeering? Mets on müüdav igal hetkel. Istutanud uue metsa, pole tingimata vaja oodata kogu elu, et sealt tulu saada. Kui raha vaja, võib kinnistu müüa ka varem. Või osta sootuks kolmekümneaastase metsa ja müüa see kinnistuna kümmekonna aasta pärast. Aga nagu iga investeeringu puhul – osta tuleb õigel ja müüa mitte valel ajal. Ja kui tekib äkiline rahavajadus, siis metsamaa müük käib väga ruttu ja võimalus on seda kasutada ka tagatisena pangast laenu küsimisel. Nii et aeglasest investeeringust pole metsakinnistu puhul väga põhjust rääkida.

Rääkida on aga alati põhjust, kui huvi metsa kui kasvava väärtuse vastu või tekib äkitselt olukord, et ei tea, kuidas ootamatult sülle kukkunud metsakinnistul majandada.

Küsi nõu: www.metsalahendused.ee