KUULA | Lapse vaimne tervis sõltub paljuski tema vanematest
(12)
Räägitakse distantsõppest ja sellest, kuidas mõjutab stressitaset lisaks lapse endaga toimuvale see, mis toimub ümberringi ja teistega. Kas lapsed ja noored saavad piisavalt ja hõlpsalt professionaalset abi, kas selle abi vajadust osatakse hinnata? Kas viimase pooleteise aasta jooksul on abivajajate arv kasvanud ja noorte enesetappude arv suurenenud?
Liis Seljamaa juhitud vestlusel räägivad neist probleemidest Tartu Ülikooli Kliinikumi Psühhiaatriakliiniku laste ja noorukite vaimse tervise keskuse juhataja dr Reigo Reppo ja kliiniline psühholoog Marta Valdmann. Juttu tuleb ka toimetulekumehhanismidest ning külalised jagavad mõned praktilised soovitused, kuidas ligi hiiliva nukrameelsusega toime tulla.
Dr Reppo sõnul võivad ohu märgid olla nii varasemast agressiivsem kui passiivsem käitumine. Muutus võib viidata nii sellele, et laps on saanud vanemaks ja targemaks, aga selle taga võib olla ka mõni mure, millest pole räägitud. Distantsõpegi võib osadele lastele rohkem sobida, Marta Valdmanni sõnul on siin aga üks oht: kui teiste inimestega kokkupuude tekitab ärevust, võib selle täielik vältimine probleemi pigem süvendada. Aga võimalus distantsõppeks võiks nii Valdmanni kui Reppo hinnangul edaspidi koolide jaoks üheks "tööriistaks" olla küll.
Saabunud kaamose ja hämarikuaja üle elamise mehhanismid on lastele ja täiskasvanutele pigem sarnased. Valdmanni soovitusel on parim viis laste ärevuse ära hoidmiseks jääda ise rahulikuks ja püüda sel moel ka tekkinud küsimusi selgitada, sageli peegeldavadki lapsed oma vanemate hirme. Aga toimetulekumehhanismid on tihtipeale praktilised. Valdmann soovitab näiteks tutvuda peaasi.ee "Vaimse tervise vitamiinide" kampaaniaga. Saadaval on ka eneseanalüüsi päevikud, näiteks psühholoogide poolt heaks kiidetud HUGGY-päevik, mis suunab inimest aktiivselt märkama ja kirja panema päeva jooksul kogetud positiivseid asju. Valdmanni enda lemmikuks on stressiga toimetulek erinevate meelte kaudu. Tee koju minnes endale lemmikjooki ja naudi seda väga aeglaselt juues, külmast tulles keera lahti kuum dušš ja nuusuta sooja vee all oma lemmikdušigeeli. Võib mähkida ennast pehmesse sooja hommikumantlisse või kallistada kassi. Ka ilusate looduspiltide vaatamisest või reisimisest unistamisest on kasu. Need väikesed nipid ei aita, kui lahendamist vajab mõni suurem kriis, ent profülaktilises mõttes või lihtsalt nukrama meeleolu leevendamiseks on neist abi.
