Eesti jõgedest leiti hulgaliselt kobarmürke, ühest jõest lausa 37 erinevat!

Järjest rohkem on allikates ja jõgedes taimekaitsevahendite jääke ning ka sademeveest on leitud keelatud ainete jälgi, selgub riikliku veeseire tulemustest. Jõgede olukord ei ole parem.

Vaata siit, millest Maalehe värskes numbris veel juttu!

Suurima kasutusega taimekaitsevahend Eestis on glüfosaat. Nii seda kui ka selle peamist laguainet AMPAt mullu proovides ei leitud. Sel aastal leiti seda üle lubatud piirväärtuse ühest kaevust.

Mõne allika vesi oli aga lausa pestitsiidijääkide kokteil. Järvamaal Jägala jõe ülemjooksul metsa sees asuvast Kiigumõisa allikast mullu juulis võetud proovist leiti 12 ainet. “See arv ehmatas täiesti ära,” ütles Leisk. “Võtsime septembris kordusproovi – kümme ainet. Kontsentratsioonid olid väga väikesed, üksikkemikaalina ei ole see tervisele ja keskkonnale ohtlik, kuid kokteili mõju ei ole teada.”

Proove võeti paljudest allikatest, jõgedest ning sademeveest. Loe, missugused olid tulemused ja mida kujutavad endast kobarmürgid.