Graafika: Anna Plukk

Viimase aastaraamatu Mets andmetel moodustasid 2019. aastal Eestis müüdud puidust palgid 47%, paberipuit 33%, küttepuit 16% ning hakkpuit 5%. Kui keegi väidab, et pool või rohkemgi raiutavast puidust läheb kütteks, on see vale.

Kõige kvaliteetsemast piisava jämedusega puidust saavad palgid, millest tehakse vajalikku materjali ehituse ja mööblitööstuse jaoks. Kui kvaliteet on madalam, võib materjal sobida paberitööstusse, kuid sealgi on oma nõudmised. Küttesse läheb kõik see, mis üle jääb.

Küttepuit jaguneb halupuudeks, hakkpuiduks ja materjaliks, mis hakitakse ning pressitakse brikettideks või graanuliteks. Ka puitlaastplaatide ning grillsöe tootjad kasutavad sama toorainet.

Küttesse määratakse ümarpuit alati sellepärast, et ta muuks ei kõlba. Põhjuseid on tavaliselt rohkem kui üks.

Liiga kuiv puit. Paberipuu peab olema toores, s.t hiljuti raiutud ja mitte liiga kaua seisnud. Metsakuiv või kaua seisnud materjal sobib hästi küttesse.

Puuliik. Kõik puuliigid, mis ei sobi paberi tegemiseks ja mingitel põhjustel ka palgiks, lähevad kütteks. Paberit saab teha Eestis kasvavatest puudeliikidest haavast, kasest, kuusest ja männist. Teised puuliigid ei sobi praeguse tehnoloogiaga paberitööstusele oma keemilise koostise ja füüsikaliste omaduste poolest.

Tüve kuju. Paberipuu ei tohi olla väga kõver ega selliste kahjustustega, mis takistavad masinaga koorimist, kuna puukoor paberimassi ei sobi. Samuti ei mahu paberimasinatesse ega saeraamile järsult jämenevad või muidu ebakorrapärased tüved.

Okslikkus. Palgipuu muudab oksarohkus nõrgaks. Kui puul on palju jämedaid oksi, siis on tavaliselt nende seas ka selliseid, mis on mädanikuga. Samuti võivad oksakohad olla olenevalt kujust ja suurusest sellised, mis takistavad puu koorimist paberimassi tegemiseks ning ka sellised on kasutatavad küttena.

Looduslikud kahjustused. Põdrad närivad puukoort, suures ulatuses kahjustused rikuvad tüve täielikult. Ka putukate, näiteks kuuse-kooreüraski käikudega suurtest puidukogustest ei saa muud kui küttepuid.

Võõrkehad. Kui puidus on kive, metallist või plastist võõrkehi, sobib materjal ainult kütteks. Kui puu sisse kasvanud tükk okastraataeda on väljastpoolt näha, siis näiteks sõjaaegsed mürsukillud on äratuntavad roostekarva laikude järgi puidus. Paljud võõrkehad on nähtavad vaid läbivalgustamisel saeveskis ning on sealt praagina graanulitehasesse saadetud.

Läbimõõt. Väga peenikestest tüvedest ei saa saematerjali, ka paberipuidul on alammõõt. Tehastel on erinevad standardid, kuid üldistatult võib öelda, et alla 10 cm läbimõõduga materjalist pole mõtet muud teha kui kütet.

Mehaanilised kahjustused. Nottidesse võivad tekkida lõhed näiteks langetamisel või sobivasse pikkusse järkamisel. Lõhed võivad olla ka looduslikku päritolu, näiteks välgu või külma tekitatud. Murdekohad võivad tekkida nii langetamisel kui tormi- murrus.

Mädanikud. Puidu mädanemist tekitavad mitmesugused seened. Olenevalt seeneliigist, mädanemise kestusest, puuliigist ja mädaniku asukohast puidus võib mädanik olla erinev. See on riketest üks äratuntavamaid, sest puidu värv muutub ja lõppstaadiumis tekib puidu südamiku asemel õõnsus. Väga väike osa varases järgus mädanikuga, mis pole puitu veel pehmeks muutnud, võib sobida madalakvaliteediliseks palgiks või paberipuuks, kuid enamik pehmemädanikuga puitu läheb küttesse.

Kogused. Mõnda üksikut palki eraldi saeveskisse vedama hakata poleks ka keskkonnasõbralik, sest iga sõit paiskab õhku kasvuhoonegaase.

Vineeri- ja palgipuu on mitu korda, paberipuu veidi kallim kui küttepuu. Metsaomanikul ei ole mitte mingit mõtet müüa korralikku puitu kütteks, sinna läheb ainult selline materjal, millega muud tõesti teha pole. Isegi sellest suur osa jääb tegelikult metsa, mis on hea nii elurikkuse kui ka mulla viljakuse parandamise mõttes.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid