Sven Sakkov: Soome hävituslennukite ost USA-lt on väga tugev poliitiline signaal

Eesti suursaadik Soomes Sven Sakkov nendib intervjuus Maalehele, et Soome tahab jätta võimaluse NATOga liitumiseks avatuks ja sellest on kantud ka president Sauli Niinistö viimase aja sõnavõtud.

Vaata siit, millest Maalehe värskes numbris veel juttu!

Niinistö on samas ikkagi hästi tuntud oma tiheda suhtlusega Venemaa presidendi Vladimir Putiniga. Need kohtumised ei ole üldse ebatavalised ja Eesti riigijuhte selles mõttes muidugi võrrelda ei anna.

Jah, viimati alles veidi rohkem kui kuu aega tagasi oli Niinistö taas Moskvas.

Kas ta näiteks Euroopa Liidu maade suursaadikutega jagab nende kohtumiste sisu?

Me oleme saanud sellised esimesed teated nendelt kohtumistelt.

Üks tark inimene on kunagi teinud tähelepaneku, et Venemaa jaotab need riigid, kes kunagi varem on kuulunud tema impeeriumisse, kaheks. Need on kas mässajad või vasallid. Ja Soome on nendest ainus riik, kes kumbagi kategooriasse ei mahu.

Kui hakata võtma järjest: Eesti, Läti, Leedu, Poola ja minna ringi edasi ümber Venemaa, siis on võimalik kõik riigid väga täpselt neisse kategooriatesse ära paigutada. Aga see, et Soome–Venemaa suhted on teistsugused kui Eesti ja Venemaa suhted – ega see ei tulene sellest, et Eesti on kuidagi kuri või väike. Selle põhjuseks ei ole, et Eesti pole ise püüdnud suhteid arendada.

Me võime siin arvata ühte- või teistpidi selle kohta, kuidas Soome Venemaaga lävib, aga tegelikult peaks ju naabritega arutelu ja läbikäimine olema normaalne. See ei tähenda, et peab nendega nõus olema või oma välispoliitilist liini muutma.