Hurmaa tervislikkust varjutavad hirmulood selle keemilise töötlemise kohta. Mida nendega siis tehakse?

Hurmaa kasvab idadiospüüri ehk kakiploomipuu otsas. Ploomiga ei ole sel mingit sugulust. Tegemist on magusa ja tervisliku viljaga, mille keemilisest töötlemisest räägitakse sotsiaalmeedias õudusjutte. Tegelikkus, nagu ikka, on pisut teistsugune.

Hurmaa on pärit Hiinast, kus neid kasvatati juba enne meie ajaarvamist. Jaapanisse viidi viljapuu 8. sajandil ja hurmaade suhkrusisalduse tõttu sai neist seal väga kiiresti kõige populaarsem puuvili.

Selleks, et need puud ka Euroopasse jõuaksid, kulus vahepeal veel 1000 aastat: Prantsusmaal katsetati nende kasvatamist 18. sajandi alguses. Hiljem levis viljapuu ka teistesse Lõuna-Euroopa maadesse ning Ameerikasse ja Austraaliasse.

Hurmaa vili on botaanilises mõistes mari, mis kasvab 3–17 meetri kõrgustel puudel. Täiskasvanud puult võib saada saaki koguni kuni 250 kilo.

Vaatame lähemalt, kuidas hurmaad töödeldakse, miks see vili kasulik on, kuidas valida poest parim vili ja mida sellega kodus peale hakata.