Lumistel taliviljapõldudel võib näha metskitsesid lume alt orast välja kraapimas, samas pole loomi kusagil väga palju, enamasti kahe-kolmekaupa või üksikult. Jahipidamine ja võimalik, et ka kiskjad (hundid), on selle liigi arvukuse mõõdukuse piiridesse kahandanud. Ka jänesejälgede nägemine lumel on üsna haruldane, veel erilisem aga haavikuemanda endaga kohtumine.

Aastakümnetega, lausa viimaste aastatega on metsas ja maastikel üldse lindude ja loomade liigirikkus kahanenud. Eks ma püüan järelduste tegemisega seni tagasi hoida, kuni päevad pikemaks ja ilm kevadiseks muutuvad. Ehk õnnestub siis mõnes metsatukas rähni koputusi kuulda või ronkade pulmalendu näha. Praegu on mets üsna hääletu ja varjab oma saladusi.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid