Leili metsalood | Talve võlumaastik
Kui ilmateadet uskuda, siis lähinädalad tõsiseid külmakraade ei too ja sulailmad koos tuultega püsivad. Et ilm ka tiivuliste vastu leebemaks on muutunud, näitab seegi, et lindude söögimajas on külastajaid viimastel päevadel vähe. Niigi on talviseid linde aasta-aastalt vähemaks jäänud ja mitmeid tavalisi liike, nagu näiteks puukoristaja, pole sel talvel enam üldse silma jäänud. Peamiselt käivad lisatoitu söömas ikka rasvatihased, mõni leevike ja … oravad!
Lumistel taliviljapõldudel võib näha metskitsesid lume alt orast välja kraapimas, samas pole loomi kusagil väga palju, enamasti kahe-kolmekaupa või üksikult. Jahipidamine ja võimalik, et ka kiskjad (hundid), on selle liigi arvukuse mõõdukuse piiridesse kahandanud. Ka jänesejälgede nägemine lumel on üsna haruldane, veel erilisem aga haavikuemanda endaga kohtumine.
Aastakümnetega, lausa viimaste aastatega on metsas ja maastikel üldse lindude ja loomade liigirikkus kahanenud. Eks ma püüan järelduste tegemisega seni tagasi hoida, kuni päevad pikemaks ja ilm kevadiseks muutuvad. Ehk õnnestub siis mõnes metsatukas rähni koputusi kuulda või ronkade pulmalendu näha. Praegu on mets üsna hääletu ja varjab oma saladusi.
