See tähendab, et kui võlgnikul on konto arestitud ja kohalik omavalitsus kannab tema kontole üle energia hinna tõusu leevendusmeetmena toetuse, siis on tegu sissetulekuga, mille kohtutäitur saab arestiga kinni pidada, et katta selle arvel täitemenetluses olevat nõuet.
Sissetulekud, mida ei saa arestida, on täitemenetluse seadustiku järgi riiklikud peretoetused, puudega inimese sotsiaaltoetus, töötutoetus, töövõimetoetus, osa pensionist, seadusega makstav elatis jmt toetused.
Justiitsminister Maris Lauri energiahüvitise arestimisega siiski ei nõustu ja on teinud riigikogule ettepaneku muuta seadust nii, et energia hinna kompenseerimiseks mõeldud erakorralist toetust ei oleks kohtutäituritel võimalik arestida. Justiitsminister viitas, et täitemenetluse seadustiku järgi ei tohi vara arestimisel kütet või kütte soetamiseks mõeldud raha ära võtta, seetõttu ei tohiks praegugi kogu energiahüvitise summat arestida. Riigikogu plaanib seadust kiiremas korras vastavate sätetega täiendada, et pankrotihaldurid ei saaks võlgniku kontole kantud energiatoetust võla katteks ära võtta.Maheseadusega trahvid tõusevad
1. jaanuaril 2022 jõustusid muudatused mahepõllumajanduse nõuetes, millega muu hulgas suurendatakse rahatrahvi tavatoote teadliku turustamise eest mahepõllumajandusele viitava märgistusega. Uus trahvimäär on füüsilisele isikule kuni 300 trahviühikut ehk 1200 eurot (ühe trahviühiku suurus on 4 eurot) ja juriidilisele isikule kuni 32 000 eurot.
Põllumajandus- ja toiduamet võib seadusemuudatuse järgi ettevõtte tunnustamise otsuse kehtetuks tunnistada ka juhul, kui isik on toime pannud tõsise, korduva või jätkuva mahepõllumajanduse nõuete rikkumise. Varem sai seda teha ainult korduva nõuete rikkumise puhul.
