Tarbijad pannakse energiat säästma. Eesti peab lähiaastail värvuma sabaotsani roheliseks

Vabakonna ja teiste sektorite koostöövõrgustik Rohetiiger avaldas põhjaliku Eesti energia teekaardi aastani 2040. Selle ootuseks on, et energiatarbimine Eestis väheneb ja Eesti energiavajadus saab tulevikus kaetud kohalikest, taastuvatest energiaallikatest.

Vaata siit, millest Maalehe värskes numbris veel juttu!

Kui lühidalt kokku võtta, millisena näeb Eesti elektritarbimise allikaid Rohetiigri teekaart, siis aastaks 2040 on kadunud põlevkivist elektri tootmine, küll aga põletatakse elektrijaamade (ümbertehtud) põlevkiviplokkides jäätmepuitu. Kohalikes sooja ja elektri koostootmisjaamades on kütuseks biomass ja prügi. Maagaasi kasutamine kahaneb miinimumi või kaob sootuks.

Väga suurelt kasvab nii maismaal kui merel asuvate tuuleparkide panus elektritootmisse. Samuti saab rohkem elektrit päikesepaneelidest. Väiketarbijad salvestavad taastuvelektrit oma elektriakudesse ning tarbivad siis sealt kui vaja. Samuti on töös pump-hüdroelektrijaamad Paldiskis ning Ida-Virumaal.

Praegu Eestis ühtki töötavat meretuuleparki ega isegi tuulikut aga ei ole. „Mitme tuulepargi arendus on võtnud enam kui kümme aastat,“ märgib teekaardi dokument. „Perspektiivis on meretuuleenergeetika väljavaated väga head.“