Arstidki ei pääse ähvardajate verbaalsest roojast: ähvardajad ei hiilga hariduse, silmaringi ega õigekirjaga

Kurjast võetud inimesed pilluvad sotsiaalmeedias ette jääjate pihta sõimu ja sulaselgeid ähvardusigi. Isegi kui sõnasõnnik on rohkete kirjavigadega, saavad emotsioonid ja turvatunne kannatada.

Vaata siit, millest Maalehe värskes numbris veel juttu!

Naiste laskesuusatamise võistkonna viimane start enne olümpiat. Seekord oodatakse Eesti teatenelikult vähemalt kohta esikümnes. Ent teises vahetuses kisuvad asjad kiiva, kui võistkonna tugevaim lüli Tuuli Tomingas peab mõlemas lasketiirus sõitma ühe trahviringi. Järgmised vahetused ei suuda imet korda saata ja finišis on Eesti lõpukoht 15.

Pärast ebaõnnestunud vahetust valab Tomingas pisaraid ... ning saab tapmisähvarduse.

Kas sportlase üks ebaõnnestunud sooritus on tänapäeval piisav põhjus, et vallandada kelleski tung teist inimest surmaga ähvardada? Võib sellel olla seos koroonaajal kogunenud pingetega? Miks leiab politsei, et valdav osa ähvardusi on üksnes sõnad, millega ei kaasne reaalset ohtu?