Talviseid traumasid, näiteks kukkumist, põhjustab libedus. Igapäevaselt traumapatsientidega kokku puutuv dr Aime Keis märgib, et teistel aastaaegadel on traumad seotud peamiselt kodus või koolis kukkumisega ja spordivigastustega, neile järgnevad töötraumad ja sihilikud vigastused. Suveperioodil suureneb traumapunkti pöördumine aga öösiti. „Kahjuks mängib siis tõsist rolli alkohol, mille mõjul tuleb ette õnnetusi ja ka arveteklaarimisi. Viimane suvi tõi meile väga palju traumapatsiente ja seda võib seostada koroona mõjuga ehk inimestel oli peale liikumis- ja tegutsemispiiranguid suur vabaduseiha.”

1x
00:00

Palju traumasid juhtub eakate inimestega. Peamised vigastuse kohad on randme- ja puusaliigesepiirkond. „Õnnetus ei hüüa tulles,” ütleb dr Keis ning lisab „riik peaks tegelema rohkem teavitustööga, kuidas näiteks koduseid kukkumisriske vähendada, sest mitmeid ohte saab vältida või ennetada.”

Kiiret abi tuleks otsida siis, kui vigastatud piirkonnas püsib tugev valu, tekib suur verevalum või on vigastust selgelt näha. Peavigastuste korral tuleb EMOsse pöörduda siis, kui esineb teadvusekadu, oksendamist või pikaaegset tugevat valu. Vältimatu abi juures on kriitilised esimesed 24-48 tundi, mille jooksul tuleb vigastuse tõsidus esile. Seega võib abi otsida ka siis, kui vigastamisest on pisut aega möödas. Ehkki inimesed koputavad EMO uksele tihti ka siis, kui nende haigus või vigastus seda ei nõuakski, on uksed kõigile avatud, sest nagu dr Uue ütleb, on inimese kaebused tema jaoks kõige tähtsamad ja arstiabita kedagi ei jäeta.