Kus on Eestis raha ja kas inimesed ikka jõuavad oma palgaga hinnakasvu kinni maksta?

Palgakasv Eestis on teiste Euroopa riikidega võrreldes juba pikemat aega olnud üks tugevamaid. Kui eelmisel aastal suurenesid palgad esialgsete hinnangute järgi 7%, siis viimase kolme aastaga on need tõusnud 18% ja viie aastaga 35%.

Ostujõu muutust näitab kõige paremini netopalga reaalkasv ehk sellise palga muutus, millest on maksud ja hinnakasv maha arvatud. Selline palk on viimase kolme aastaga kasvanud keskmiselt üle 2% ja viie aastaga 4% aastas. Netopalga kiire reaalkasv on viinud Eesti elatustaseme arenenud riikidele lähemale. Kui näiteks kümme aastat tagasi oli ostujõustandardi järgi ehk pärast riikidevaheliste hinnaerinevuste kõrvaldamist, Eesti netopalk 49% Soome ja 45% Rootsi omast, siis ülemöödunud aastaks olid need osakaalud tõusnud juba 68 ja 64 protsendini. Sel aastal peaks ostujõustandardiga kohandatud Eesti netopalk olema aga juba üle 70% Soome palgast.

Keskmine palgakasv ei näita aga paraku seda, kuidas kasvab palk ühel konkreetsel inimesel või kas see üldse kasvab. Palgatase ja palgakasv on tegevusalade lõikes väga erinev. Viimastel aastatel on kõige suuremad palgad olnud ITK- ja finantssektoris ning energiatootmises – just sellises järjekorras. Eelmisel aastal ületas nende tegevusalade palk kogumajanduse keskmist vastavalt 81, 68 ja 41%.